Justiitsminister Kristen Michali hinnangul tuleb leida uusi lahendusi Eesti turvalisuse tagamiseks pärast riigikohtu teisipäevast otsust tunnistada inimese karistusjärgne kinnipidamine põhiseadusega vastuolus olevaks.
Michal: karistusjärgse kinnipidamise asemel tuleb leida lahendus
22. juuni 2011, 23:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michal ütles BNSile, et kuna tegemist on alles väga värskelt saabunud riigikohtu otsusega, kavatseb justiitsministeerium sellega kõigepealt põhjalikult tutvuda ning seejärel kujundada oma seisukoha käimasoleva karistusõiguse revisjoni käigus.
Karistusõiguse revisjoni viib läbi töörühm, mida juhib Tartu ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja kuhu on kaasatud lisaks justiitsministeeriumi esindajatele ka Tartu ülikooli õppejõud, kohtunikud, advokaadid ja riigikohtu nõunikud. Michali sõnul on selle revisjoni tulemusi näha sügisel ja justiitsministeerium tuleb ettepanekutega avalikkuse ette aasta lõpuks.
«Riigikohus jättis ju karistusjärgse kinnipidamise sätte osaliselt kehtima, samuti leidis riigikohus oma otsuses, et karistusjärgne käitumiskontroll, mis kehtestati samaaegselt karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooniga, on põhiseadusega kooskõlas. Seega on üks kaalumiskoht näiteks ka see, kas suunata edaspidi tähelepanu pigem karistusjärgse käitumiskontrolli arendamisele ja karmistamisele,» märkis justiitsminister.
Michal tõdes, et karistusjärgse kinnipidamise võimaldamise loomine Eesti õigusruumi lähtus eesmärgist muuta Eesti turvalisemaks.
«Selline eesmärk ei saa kindlasti olla viga. Kui valitud lahendus ei ole riigikohtu arvates hea, siis usun, et eesmärgile muuta Eesti turvalisemaks keegi vastu ei ole. Seega tuleb leida uusi lahendusi. Riigikohus oma otsuses ka natukene viitab nendele võimalustele – näiteks karistusjärgse käitumiskontrolli karmistamisele,» ütles Michal.
Justiitsministri sõnul oleks kohatu teha ka etteheiteid karistusjärgse kinnipidamise lahenduse sünnile, kuna selle menetlus oli igati kooskõlas hea õigusloome tavadega.
«Eelnõu sätteid arutati eelmise riigikogu poolt menetluse käigus põhjalikult, tutvuti välisriikide sarnaste regulatsioonidega ning kaaluti poolt- ja vastuargumente. Seaduse vastuvõtmise järel riigikogus hindas selle põhiseadusele vastavust enne seaduse väljakuulutamist ka president. See seadus ei valminud kuskil kabinetivaikuses, selle ettevalmistamisse olid kaasatud lisaks täitevvõimule ja seadusandlikule võimule ka näiteks Tartu ülikooli õigusteadlased,» märkis ta.
Michali sõnul praegu Eestis karistusjärgselt kinnipeetavaid ei ole, kuna seda võimaldav seadus jõustus alles 2009. aasta juulis. Kuna karistusjärgset kinnipidamist sai seaduse järgi kohaldada üksnes isikute suhtes, kes on viimase kuriteo pannud toime pärast seadusmuudatuse jõustumist ja kes on kandnud mõistetud vangistusest ära vähemalt kaks aastat, siis ei olegi kedagi seni karistusjärgsele kinnipidamisele allutatud.
«Aga nende üksikute süüdimõistetute puhul, kellele karistusjärgne kinnipidamine on kohtu poolt mõistetud, kuigi nad pole tegelikult jõudnud selle rakendumiseni, on riigikohtu otsusel tõepoolest tagasiulatuv jõud. See tähendab, et neile peale karistuse kandmist seda mõjutusvahendit selliselt kohaldada ei saa,» märkis Michal.
Riigikohtu üldkogu otsustas teisipäeval, et inimese kinnipidamine pärast karistuse ärakandmist on põhiseadusega vastuolus.
Riigikohus tõdes, et karistusjärgne kinnipidamine on inimeselt vabaduse võtmine kuritegeliku kalduvuse alusel. Põhiseaduse paragrahv sisaldab loetelu alustest, mil inimeselt võib vabadust võtta, ent inimese kinnipidamist karistuse kandmise järel põhiseadus ei võimalda.
Teiseks leidis riigikohus, et karistusseadustikust ei nähtu selgelt, millal ja kuidas karistusjärgset kinnipidamist tuleks kohaldada. Sealjuures ei ilmne karistusseadustikust piisavalt selgelt, kuidas peaks tuvastama inimese kuritegeliku kalduvuse.
«Ka varem toime pandud kuriteod ei anna kindlat alust väita isiku ohtlikkust tulevikus. Üldkogu rõhutab, et tegemist on regulatsiooniga, mis võimaldab prognoosi alusel võtta pikaks ajaks isikult vabaduse ning seetõttu tuleb esitada regulatsiooni määratletusele kõrgendatud nõudmised,» seisab otsuses.
Riigikohus nentis, et karistusjärgse kinnipidamise sätte kehtetuks tunnistamine ei tähenda seda, et ohtlikest kalduvuskurjategijatest tulenevale ohule ei oleks võimalik vastata olemasolevat sanktsioonisüsteemi ja muid meetmeid edasi arendades. Riigikohus leidis, et üldise turvalisuse suurendamiseks peab riik ette nägema karistatu ohtlikkust vähendavaid meetmeid juba talle mõistetud vangistuse käigus, nagu seda võimaldab vangistusseadus.
18 asja arutanud riigikohtunikust jäid viis eriarvamusele.