Liiklusõpetaja Sven Kreeki hinnangul saavad uue liiklusseaduse järgi liiklemisega hakkama kõik need, kes tulevad eeskirjade järgimisega toime tänagi, kuigi harjumist tahab iga uus asi ja liiklejate harimisega tulnuks alustada juba eelmisel aastal.
Liiklusõpetaja: liiklejate harimisega tulnuks alustada varem
26. juuni 2011, 15:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeki hinnangul sõltub inimeste valmisolek uue seaduse järgimiseks kahest asjaolust: kui hästi ta on informeeritud ja kellena ta liikluses osaleb.
«Eks iga liikleja vaatab seda asja eelkõige enda seisukohast,» sõnas ta. « Tegelikult võiks siinjuures küsida – kui palju on liiklejad valmis täna kehtivaid liikluseeskirju täitma?»
«Ma arvan aga, et kes tuleb toime täna, saab hakkama ka pärast 1. juulit,» lisas ta.
Kreek lisas, et uue liiklusseaduse peaks iga liikleja siiski läbi lehitsema arvutikasutajal on kindlasti abiks maanteeameti koduleheküljel olev info.
«Eks iga uus asi tahab harjumist. Loota, et kõik kohe 100-protsendiliselt paika loksub, oleks pisut ennatlik,» arvas ta.
Kreeki sõnul tasub vaid meenutada, kui kaua «harjutati» valgel ajal tuledega sõitmist. Kusjuures see muudatus on Kreeki väitel oluliselt vähendanud liiklusavariide arvu ja seega ka inimvigastuste arvu, mis on väga oluline tulemus.
«Küsimus on alati motivatsioonis,» nentis ta. «Rääkides ükskõik millise seaduse või normi täitmisest, taandub asi ikka ja alati inimese hoiakule. Kui elustiiliks on, et «kui kubjas ei näe, siis rikun reegleid, nii kuidas jaksan, mida räigemalt, seda kõvem mees olen», siis on asjad väga halvasti.»
Sellise käitumise puhul pole Kreeki hinnangul vahet, kas kehtib vana või uus seadus.
«Vaatamata sellele, et aeg-ajalt valmistab osal meie kaaskodanikel oma ego sobitamine normaalsesse elu-olusse raskusi, loodan siiralt, et nad soovivad Euroopa liikluskultuuri ka Eestis juurutada ja arendada. Ja sellele peaks uus seadus oma panuse andma,» arvas ta.
Kreeki hinnangul on seaduse probleemkohaks miniautod, mis võivad hakata liikluspilti ilmuma, sest uues seaduses loetakse neid mopeedideks.
Teiseks probleemkohaks peab ta jalgrattaid: jalgrattur kõnniteel ja jalgrattaga ülekäigurajal sõites tee ületamine.
«Kardan, et olukorrad ja lahendused saavad siin olema kohati üsna valulised,» hindas ta.
Samuti on tema hinnangul ootamatu, et uuest seadusest on kadunud nõue ümberreastujale teed anda.
«Väide, et see nõue täna niikuinii ei toimi ja seega pole mõtet seda ka uues seaduses säilitada, ei pea paika,» hindas Kreek. «On muidugi juhte, kelle vaateväli piirdub oma auto kapotilaiuse alaga, kuid üldiselt on hakanud teeandmine sellistes olukordades siiski tasapisi tavapäraseks käitumiseks muutuma.»
Kreeki hinnangul tuleks seda elementaarset reeglit veel teadvustada ja kinnistada. Tema arvates tekib sellistes olukordades palju närvesöövaid ja ebameeldivaid konflikte, mis kindlasti ei aita kaasa ohutule ja rahumeelsele liiklemisele.
«Leian, et see on tõsine samm tagasi liikluskultuuri arendamises ja kutsun siinkohal kõiki sõidukijuhte senist nõuet jätkuvalt «elus hoidma»,» ütles ta.
Samuti on uues seaduses pandud keerulisse olukorda jalakäijad, kes ootavad ülekäiguraja ees, sest 1. juulist tekib sõidukijuhil tee andmise kohustus hetkest, kui jalakäija on astumas ülekäigurajale.
«Tegevust «astumas» on väga keeruline defineerida ja tuvastada ning seega on jalakäijad pandud üsna keerulisse olukorda,» selgitas Kreek. «Võtame näiteks kasvõi vankrit lükkava lapsevanema – mis hetkest alates saab temast jalakäija, kes on astumas sõiduteele?»
Kreek tõstis esile, et eelmise aasta detsembris otsustati seaduse vastuvõtmine pool aastat edasi lükata, sest dokument polnud piisavalt küps ning inimesed polnud haritud või informeeritud.
Samas pole Kreeki hinnangul kuulda, et keegi oleks tõsiselt tegelenud sellega, et ebaküps dokument kuidagi paremaks saaks. Inimesi on hakatud harima maist ja seda põhiliselt televisiooni vahendusel.
«Nüüd kiiruga midagi tõsist ära teha on üsna keeruline. Tegelikult oleks pidanud juba eelmisel aastal, kui uus seadus päevakorda tuli, alustama lihtsal ja arusaadaval moel liiklejate harimist,» arvas ta. «Ma ei ole päris kindel, kas asi on inimestel ikka piisavalt klaar, et rahuliku närviga liiklusesse sukelduda.»
Ta avaldas lootust, et oluliste muudatuste osas jätkub selgitustöö ka pärast 1. juulit.
Samas rõhutas Kreek, et tema hinnang uuele seadusele on pigem positiivne ja aeg näitab, kas ja kuidas parandused loodetud tulemusteni viivad.