Rahufondi tänavuses läbikukkunud riikide indeksis, kus halvimas olukorras riik seisab esimesel ja parimas olukorras riik viimasel ehk 177. kohal, paikneb Eesti 140. positsioonil.
Eesti seisab läbikukkunud riikide indeksis 140. kohal
27. juuni 2011, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimaks ehk viimase, 177. koha vääriliseks oli hinnatud Soomet, kellele ees seisavad Rootsi, Norra, Šveits ja Taani. Eestist paremaks ehk 149. positsiooni vääriliseks oli hinnatud Leedut, Läti oli 136. ja Venemaa 82. kohal.
«Ette läbi kukkunud riik» on uus termin, mida värske läbikukkunud riikide indeks kasutab alles tuleva nädala lõpus iseseisvuva Lõuna-Sudaani kohta.
Vaid pooled Lõuna-Sudaani lastest käivad koolis, väga paljudel inimestel pole ligipääsu puhtale veele ja 85 protsenti täiskasvanuist ei oska ei lugeda ega kirjutada, märgib Rahufondi läbikukkunud riikide tabeli esimest 60 riiki tutvustavas loos ajakiri Foreign Policy.
9. juulil tekkiv uus pealinn Juba peab toime tulema ka 1,72 miljardi euro suuruse riigieelarve ja praeguse emamaa Sudaani sooviga jätta enda piiridesse naftarikas Abyei linn. Möödunud nädalavahetus tõi vaidlusalusest Lõuna-Kordofani piirkonnast vaid murettekitavaid teateid: seal käivad lahingud valitsusvägede ja tulevase Lõuna-Sudaani eest võitlevate üksuste vahel ning tuhanded inimesed on kodudest põgenenud.
Praegu veel viimaseid päevi ühtne Sudaan on koos põhja-lõuna vastuolude ja Darfuri probleemiga siiski alles kolmandal kohal. Tabelit juhib juba neljandat aastat järjest Somaalia, mille kohta Foreign Policy märgib, et see on anarhiale lähim koht terves maailmas.
Et nii suuremad uudistevõrgud kui ka rahvusvahelised organisatsioonid eelistavad ohutuse mõttes Somaaliast eemale hoida, puudutab enamik seda riiki mainivaid uudiseid piraatlust – kuritegevuse liiki, mis on väljunud oma kaoses kodumaa piiridest ja kurnab nüüd tõsiselt rahvusvahelist kaubandust.
Foreign Policy andmeil on aga selle aasta esimesed kuud toonud Somaaliasse endasse pisut positiivseid uudiseid. Paarkümmend aastat sisuliselt keskvalitsuseta elanud maa üleminekuvõimud on Aafrika Liidu ja ÜRO rahuvalvemissiooni toel suutnud koguda pisut jõudu, et tõrjuda tagasi islamiste pealinnas Muqdishos.
Kuigi pidevalt peljatakse, et Somaaliast võib saada uus tugipunkt al-Qaedale ja teistele samasugustele terroriorganisatsioonidele, pole seda siiani väidetavalt juhtunud seetõttu, et kohalik infrastruktuur on liiga nõrk isegi äärmuslaste jaoks.
Esikolmiku number kaks pärineb samast piirkonnast kust üks ja kolmgi. Selleks on Tšaad, kus naftaleiud on rikastanud vaid riigijuhte, jätnud aga ülejäänud elanikkonna virelema tingimustesse, mis tähendavad keskmise eluea näitajat 49 aasta kohal.
Mustas Aafrikas ei asu kümnest enim läbikukkunud riigist vaid kolm – number viis ehk maavärinast räsitud Haiti, number seitse ehk sõja kõrval humanitaarõuduses elav Afganistan ning number üheksa ehk Iraak, mille kohta Foreign Policy kasutab terminit «Ameerika unustatud sõda».
Tänavuseks suurimaks paranejaks tunnistas Rahufond Gruusia, kes on langenud mulluselt 37. kohalt 47. kohale. Rahufond meenutas oma tabeli tutvustuses, et kõigi aegade halvimale positsioonile ehk 33. kohale tõusis Gruusia nende tabelis 2009. aastal pärast augustisõda. Ka praegu on grusiinid läbikukkunud riikide indeksis halvima paigutusega Euroopa maa.
Rahufondi kirjelduste kohaselt on Gruusia kohta parandanud nii see, et nende separatistlikes piirkondades on olukord stabiliseerunud, vähenenud on uue Venemaa rünnaku oht kui ka tõhustunud korruptsioonitõrje, mis on muutnud paremaks kohaliku ettevõtluskliima.
Washingtonis baseeruv Rahufond on valitsusväline uuringutekeskus. Läbikukkunud riikide indeksit koostas see organisatsioon tänavu seitsmendat korda. Selle tabeli aluseks on näiteks demograafilised probleemid, nagu ressursside nappus, ajude äravool, minevikuvaenust tingitud vimm, rikkuse ebaühtlane jaotus, sõjapõgenike olemasolu, levinud inimõiguste rikkumised ja raskused relvajõudude tsiviilkontrollile allutamises.