Hea õigusloome tava on tekitanud huvigruppides ja laiemalt ühiskonnas tervitatava arutelu, leiab nädala eest Postimehe arvamusküljel selle välja käinud advokaat Allar Jõks.
Jõks: hea õigusloome tava tekitas diskussiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reaktsioonid nädala eest avaldatud heale õigusloome tavale olid üllatavalt positiivsed. Mitte keegi ei ole väitnud, et parema õigusloome poole ei peaks püüdlema,» rääkis ta.
Jõksi sõnul on Teenusmajanduse Koda saanud juba tähelepanekuid puudulikest seadustest ja mitmed erialaliidud on avaldanud valmisolekut tava rakendamiseks koostööd tegema.
«Eriti hindan Postimehe poolt ettepandud algatust tunnustada ka Eesti õiguskorda kõige paremini sobivamat ja paremat seadust. Hea eeskuju ja kiitus mõjutab enam kui pidev tänitamine,» tunnustas ta väljaande rolli lugejate kaasamisel hea õigusloome alasesse arutellu.
Parema õigusloome nurgakiviks on Jõksi sõnul vaieldamatult riigikogu otsus õiguspoliitika arengusuundadest aastani 2018. Hea õigusloome tava võtab lühidalt kokku olulisema otsusest ja lisab põhimõtteid, mida otsus ei sisalda nagu kohustus kasutada seadusandlikku võimu vaid avalikes huvides, tagada õigusloome protsessi läbipaistvus ja kaitsta õiguskindlust.
«Paraku ei kaasnenud riigikogu otsuse vastuvõtmisega ühiskonnas diskussiooni, mistõttu õiguspoliitika arengusuunad 2018 võivadki jääda ainult paberile.»
Seetõttu on Jõksi hinnangul ekslik arvata, et erialaliitude ja huvigruppide panuseta oleks võimalik parema õigusloomeni jõuda.
«Teenusmajanduse Koja ettepanekud olidki kantud soovist tekitada arutelu ja parandada seaduse adressaatide ja seaduse ettevalmistajate vahelist koostööd. Esimesed kontaktid justiitsminister Kristen Michaliga annavad lootust, et me veame ühte ja sama vankrit,» selgitas Jõks.