President Toomas Hendrik Ilves ütles tänasel kohtumisel Eestisse ametlikule visiidile tulnud Soome peaministrile Jyrki Katainenile, et Euroopa Liidu küberkaitse peab saama osaks meie ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast.
Ilves: ELi küberkaitse peab saama osaks meie ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast
27. juuni 2011, 20:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tugev Euroopa toetub Euroopa Liidu liikmesmaade vastutustundele ja kohusetundele nii oma riigi kui kogu meie ühenduse ees,» ütles Ilves kohtumisel Kataineniga, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
«Eesti ja Soome on viimase majanduskriisi üle elanud tugevate kärbete ja range fiskaalpoliitika tähe all ning ootame sarnast vastutustundlikku käitumist ka teistelt riikidelt,» rõhutas president Ilves. «Koos Soomega oleme arvamusel, et Euroopa Liidu lõunapoolsed kriisiriigid peavad abilaenude nimel kõvasti pingutama ja näitama üles võimekust mõjusaks kokkuhoiuks.»
Eesti riigipea pidas tähtsaks keskendumist uutele ohtudele ning omavahelist koostööd nendele vastu astumiseks.
«Küberkaitse ja küberjulgeolek on valdkond, kus omavahelist koostööd saavad arendada kõik Põhjala IT-taiplikud riigid, Eesti ja Soome kindlasti nende seas,» ütles president Ilves.
Ta meenutas Eestis loodud küberkaitseliitu, kus infotehnoloogiaasjatundjad pühendavad oma vaba aja enda vabal tahtel riigi küberjulgeoleku tõhustamisele.
«Selline erasektori ja riigi kasulik koostöö peaks iseloomustama kogu Põhjala küberkaitsealast koordineeritud tegevust,» ütles Eesti riigipea. «Siin piirkonnas on ju maailmatuntud tehnoloogiafirmasid, kelle oskused koos meie riikide toega annaksid Põhjamaadele tarviliku küberkaitsekilbi.»
President Ilves avaldas heameelt Soome koostöö üle Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekeskusega ning pidas oluliseks järgmise aasta lõpuks valmivat Soome riikliku küberstrateegiat, millest on teistelgi riikidel õppida.
«Eesti ei kahtle, et nii Euroopa Liit kui ka NATO peavad küberjulgeolekule suuremat tähelepanu osutama oma liikmesmaade koostöö mõttes, aga samuti kahe mõjuka organisatsiooni vahel,» kinnitas president Ilves. «Eesti sooviks on, et Euroopa Liit looks endale tsiviil- ja sõjalise küberkaitsevõime, mis oleks osa meie ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning selle väljaarendamisel saaks Eesti ja Soome koos teiste Põhjamaariikidega võtta eestvedaja rolli.»
Rääkides kitsamalt Eesti ja Soome suhetest, nimetas president Ilves neid headeks, tihedateks ja sageli samadele seisukohtadele toetuvaiks.
«Siin võib kasutada ka sõna «erisuhe», mida kinnitab meie maade koostöö kahepoolsete, regionaalsete ja Euroopa Liidu küsimuste lahendamisel,» sõnas Eesti riigipea Soome uuele peaministrile Katainenile. «Teie ametiaeg oma maa rahandusministrina kinnitas, et majandus- ja rahanduselu korraldamisel oleme me mõlemad pidanud oluliseks samu väärtusi – konservatiivsust ja tasakaalustatust.»