Märt Rask peab avalikku kohtuistungit õigusriigi aluseks

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu esimees Märt Rask.
Riigikohtu esimees Märt Rask. Foto: Liis Treimann

Riigikohtu esimees Märt Rask peab valeks kohtu­istungite kinniseks kuulutamist, sest selline õigusemõistmine õõnestab Eesti kui demokraatliku riigi arengut.


Sellise mõtteavaldusega esines Rask eile politsei 90 aasta juubeliaastapäeva konverentsil peetud kõnes, kus rääkis süütuse presumptsioonist ja ajakirjanduse osast süütegude uurimisel. Hilisemas usutluses Postimehele ütles Rask, et tema arvates peab õigusemõistmine olema avalik, sest see on eraldi põhiseaduslik väärtus.

Alles paar nädalat tagasi avaldas justiitsminister Rein Lang arvamust, nagu oleks kohtunikud mitmed kõmulised kohtuprotsessid kinniseks kuulutanud seetõttu, et ajakirjanduses ilmus sellest valesid ja oskamatuid kajastusi.

Raski sõnul tuleks kohtuistung kinniseks kuulutada vaid juhul, kui on tekkinud tõeline vajadus kaitsta mõne istungiga seotud isiku eraelu või ettevõtte ärisaladusi.

«Oma põhiseadusliku ülesande täidab siiski avalik istung,» märkis ta. «Ja kui õigust hakatakse Eestis mõistma kinniste uste taga, siis mõjutab see kindlasti Eesti kui riigi demokraatlikku arengut.»

Viimasel ajal on kohus ettevõtete ärihuvidele viidates kuulutanud kinniseks näiteks altkäemaksu võtmises süüdistatava endise Valga maavanema Georg Trašanovi kohtuistungi. Osaliselt kinniseks kuulutati protsess Rävala puiestee kinnistuga seoses altkäemaksu võtmises süüdistatava endise keskkonnaministri Villu Reiljani üle – nimelt see osa, kus mängiti ette ärimeeste omavaheliste telefonikõnede salvestised.

Kuigi põhjenduseks toodi ärisaladuste kaitse, pidas mitu kaitsjat hiljem tegelikuks põhjuseks soovi varjata asjaosaliste robustset kõnepruuki.
--------------------------------------------

Rask süütusest ja ajakirjandusvabadusest

Nopped riigikohtu esimehe eilsest kõnest:

«Kõlab küll veidi küüniliselt, kuid tuleb öelda: kes meedia poolt on süüdi mõistetud, seda kohtulik õigeksmõistmine ei rehabiliteeri.»

«Eestis pole küll kellelegi ilma süüdimõistva kohtuotsuseta karistust kohaldatud, kuid tähelepanu väärib juhtum, kus kõrge riigiametnik, kellel on voli rääkida riigi nimel, on esinenud eeluurimise algstaadiumis ühemõttelise avaldusega, et konkreetne isik on süüdi raskes riigivastases kuriteos. /…/ Selline avaldus on lisaks süütuse presumptsiooni rikkumisele põhjendamatu umbusalduse avaldus kohtuvõimule, mida võib mõista kohtu seadusvälise mõjutamisena.»

«Fakt on see, et avalik õigusemõistmine on põhiseaduslik väärtus, millest võib kõrvale kalduda üksnes mõne teise põhiseadusliku väärtuse kaitseks. Kinniste uste taga peetav  kohtuprotsess ei täida oma rolli ühiskondlike hoiakute kujundamisel.»

«Riik ei saa ajakirjanduse peale vihastada, kohtuistungeid kinniseks kuulutades või  ajakirjandusega mitte suheldes. Riik ei saa avalikku teavet ka siis endale hoida, kui meedia seda moonutatult edastab, sest sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, õiguse heale haldusele ja informeeritusele tagamine on põhiseaduse paragrahvi 14 kohaselt seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste, mitte ajakirjanduse ülesanne.»

«Kaldun arvama, et katsed meediat n-ö korrale kutsuda seadusandlikku, administratiivset või kohtuvõimu kasutades on juba ette määratud nurjumisele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles