Eesti haridusstrateegia 2020 koostanud eksperdid nimetavad Eesti kõige kiiremat lahendamist vajavaks haridusülesandeks gümnaasiumi lahutamist põhikoolist, ideed toetab ka haridusminister Jaak Aaviksoo.
Eksperdid: tähtsaim on gümnaasium põhikoolist eraldada
29. juuni 2011, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, mis praegu on poolik ja tükatine, tuleb selgelt ja kiiresti ja otsustavalt ellu viima hakata,» vahendas strateegia ministrile üleandmisel ekspertide nimel kõnelenud Marju Lauristin dokumendi koostajate läbivat seisukohta.
Põhikoolide ja gümnaasiumide kohustuslikus korras lahutamine oli sees mullu riigikogus pärast ligi aasta pikkust arutelu heaks kiidetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse algvariandis, kuid avalikkuse ja poliitikute survel võeti see sealt välja, jättes kooliastmete lahutamise linnade-valdade otsustada.
«Riigi ja omavalitsuste koostöös tuleb lõpule viia kodulähedaste põhikoolide (ja nendega integreeritud alusharidusasutuste) ning suuremates keskustes asuvate ja mitmeid valikuvõimalusi pakkuvate gümnaasiumite üle-eestilise võrgustiku kujundamine koos vastava koolitranspordisüsteemi väljaarendamisega. Põhikool ja gümnaasium lahutatakse,» seisab täna haridusministrile üle antud dokumendis.
Teiseks kiiremat lahendust vajavaks ülesandeks Eesti hariduses nimetavad strateegia koostajad õpetajakoolituse kvaliteedi tõusu koos õpetajatele väärika palga tagamisega, kolmandaks põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelikku ellurakendamist.
Neljandaks kutsutakse üles juurutama kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustavat ning õppekvaliteeti toetavat rahastamismudelit ja viiendaks tööandjate tunduvalt laiemat kaasamist õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses.
Aaviksoo on valmis alla kirjutama
Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnul on kõik viis ülal mainitud ja strateegia lühikokkuvõttes sõnastatud prioriteeti õiged, sealhulgas põhikooli gümnaasiumist lahutamine.
«Mul on siiralt hea meel. Mis siin lühikokkuvõttes kirjas on, siia oleksin valmis kohe täiel määral alla kirjutama,» rääkis Aaviksoo kohtumisel strateegia koostajatega.
«Heameelt teeb, et siin on sees poliitilised valikud, laiapõhjaline toetus mõningatele arengutele ja poliitilistele seisukohavõttudele, mida juba on välja öeldud. Nii et mul on selle üle siiralt hea meel.»
Aaviksoo sõnul võiks nende viie prioriteedi najal edasi liikuda ja seda mitte 30, aga juba paari-kolme aasta perspektiivis.
Aaviksoo teatas juba juuni alguses, et tahab ka ise lisaks kõrgharidusreformile uuesti päevakorda tuua gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamise, mis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tugeva vastuseisu tõttu välja kukkus.
Täna esitas Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning haridusministeeriumi ühine töörühm Aaviksoole Eesti Haridusstrateegia 2020, mis käsitleb haridusvaldkonda ja selle väljakutseid esmakordselt tõenduspõhise tervikülevaatena, pakkudes võimalusi Eesti arengu ja elukvaliteedi edendamiseks käesoleval kümnendil.
Tänasel kohtumisel lepiti kokku sügisestes kohtumistes, mille käigus haridusministeeriumi esindajad ning haridusstrateegia koostajad saaksid läbi arutada juba konkreetsed tegevuskavad Eesti hariduse edendamiseks.