Uus liiklusseadus: palju kära, vähe olulisi muutusi

«Üldreeglid ju ei muutu,» ütleb Eesti suurima autosõidukooli OÜ Autosõit juhataja, sõiduõpetaja ja endine politseinik Indrek Madar homme kehtima hakkava ja avalikkuses palju kära tekitanud uue liiklusseaduse kohta.

«Eestis kehtib parempoolne liiklus. Purjus peaga juhtida ei tohi. Kiirust ületada ei tohi,» loetleb Madar. «Kui oled viisakas ja tähelepanelik, ei juhtu midagi.»

Madara öeldud rahustava lause mõte on, et praegust liikluseeskirja teadev ja järgiv inimene ei pea muretsema – küll saab ta ka uue seadusega hakkama. Ka politsei kinnitab, et lähikuudel nad väga rangelt uue liiklusseaduse mittetäitmist veel karistama ei hakka.

«Milles järeleandmisi ei tule, on need, mis alati – purjus juhid ja sõidukiiruse ületajad,» räägib politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide.

Enamik uue liiklusseadusega tehtavatest muudatustest on täpsustused, kohendused, parandused, sellised asjad, mida inimesed ei tea ega peagi meelde jätma. Neist paljude puhul võib lausa küsida, milleks oli vaja paberit määrida?

Olulisemaid asju võib üles lugeda kahe käe sõrmedel. Nendeks on luba jalgrattal sõites ületada ülekäigurada, kui varem pidi jalgrattalt maha tulema. Endiselt on sisse jäänud «poolik» lubadus jalgrattaga kõnniteel sõita (sellest lähemalt allpool). Jalakäijatele toodi sisse mõiste «ülekäigukoht».

Autojuhtidele defineeriti detailselt pikivahe nõue. Eessõitjale tee andmise kohustus kaotati. Trammiteel vasakpöörde sooritamisel peavad nüüd teed andma vastu tulevad sõidukijuhid.

Lisaks neile veel erinevad reeglid turvavarustuse osas. Küll väikeste eranditega (näiteks jääteel), peab nüüdsest olema turvavöö kõikidel kinni, ka taksojuhtidel. Teiseks, autodes olevad peatoed peavad toetama kukalt, aga mitte kaela. Tõsi, järele kontrollides selgus, et sugugi mitte kõikides autodes ei ole võimalik peatuge nõutud kõrgusele tõsta.

Asulavälisel teel hädapeatust tehes peab autost väljumisel selga panema ohutusvesti – sisuliselt tähendab see seda, et igaüks peab endale vesti muretsema. Helkurit peab jalakäija kandma nüüd igal pool, ka suveõhtul linnas jalutades, kui hämaraks läheb.

Mobiil ei tohi käeski olla

Mobiiltelefoniga ei tohtinud ka varem autos rääkida, nüüd aga ei tohi telefoni ka käes hoida. See tähendab, et autojuhid, kes mobiili nupule vajutades avavad oma garaaži või parkla väravaid, peavad nüüdsest selleks auto kinni pidama.

Maanteeameti nõunik, liiklusekspert Villu Vane tunnistab, et kõige vastuolulisemad ja muret tekitavamad on jalgrattureid puudutavad seadusemuudatused. Selle hinnanguga nõustuvad ka sõiduõpetajad.

Näiteks üleeile sõitsime koos Indrek Madaraga Tallinnas ringi. Vaevalt olime autosse istunud ja Vabaduse väljakust mööda sõitnud, kui Kaarli puiesteel sõitis üks jalgrattur kõnniteelt ülekäigurajale. Vana seaduse järgi eksis ta kahe punkti vastu.

Esiteks, ülekäigurajal tuleb rattalt maha tulla. Teiseks, kõnniteel ei tohi rattaga sõita.

1. juulist on tegu aga ühe rikkumisega – jalgrattaga ülekäigurajal sõita tohib, aga kõnniteel endiselt just nagu mitte.

Just nagu tähendab siin seda, et seadus on jätnud väikese taganemistee. Kõnniteel võib sõita, «kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud». Maanteeameti peaspetsialist Timo Viljar täpsustab: «Jalgrattur peab ise otsustama, kas tema jaoks on tee seisukord oluliselt raskendav.» Kui jalgratturil on piisavalt hea fantaasia ja sorav jutt, võib ta nii põhjendada kõnniteel sõitmist ükskõik kus.

Potentsiaalselt ohtlikum on aga lubadus ületada jalgrattal ülekäigurada. Kui seda kombineerida veel lisareegliga, et autojuht ei pea jalgratturile teed andma, välja arvatud juhul, kui autojuht ei soorita pööret, võib tekkida eriti ärev olukord.

Madar kirjeldab situatsiooni järgmiselt: ristmikul sõidavad autod ühes sõidusuunas otse, teises suunas aga sooritavad parajasti pööret. Nii on sõiduteed ületaval jalgratturil ühel teepoolel eesõigus (autod peavad teed andma), aga tee keskele jõudes eesõigus järsku kaob, sest sealsel teepoolel sõidavad autod otse ega pea enam ratturile teed andma.

Ta tunnistab, et nende autokooli õpetajad, kes käivad koolides lapsi harimas, ei ütle, et näete, nüüd ei peagi enam ülekäigurajal rattalt maha tulema, vaid ütlevad endiselt: «Tulge ikka rattalt maha.»

Kaks olulist asja

Autojuhi jaoks on uues liiklusseaduses kaks olulist asja, mis nõuavad harjumist. Näiteks ei pea enam ümberreastujale teed andma ja keelatud on ka möödasõit paremalt. Seaduse loojad on põhjenduseks teatanud, et sellega vähendatakse ühtlases liiklusvoolus sõelumist ja agressiivset sõidustiili.

Liiklusõpetaja Sven Kreek ütles Postimehele, et tee andmise kohustuse kadumine on samm liikluskultuuris tagasi ja ta isegi kutsub autojuhte seda nõuet «elus hoidma».

Märksa positiivsemalt suhtutakse aga sellesse, et esimest korda on liiklusseaduses täpselt defineeritud pikivahe hoidmise nõuded – normaaltingimustes kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit.

Kahe sekundi nõue tähendab linnaliikluses 28 meetrit. Tipptund muidugi ei lähe normaaltingimuste alla, seega neil aegadel kahesekundilist vahet ilmselt hoidma ei pea.

Samas näitas Postimehe enda eksperiment teisipäeva pärastlõunal ehk siis üldsegi mitte tipptunnil Mustamäel ja Õismäel, et laias laastus vähemalt pooled autojuhid kahesekundilist pikivahet ei hoia. See on reegel, mis kindlasti nõuab pikka harjumist ja olulist muutust liikluskultuuris.

Küll ainult Tallinnas, aga edaspidi nõuab harjumist ka see, et trammiteel vasakpöörde sooritamisel peavad uue seaduse järgi teed andma vastu tulevad sõidukijuhid.