Vahetusõpilastele ei jagu Eestis peresid

Huvi aastase vahetusperioodi vastu on välisriikide gümnasistidel suurem kui Eesti YFU vabatahtlikud vastu võtta suudavad, tõdeti Rahvusvahelise õpilasvahetuse organisatsiooni Youth for Understanding (vabas tõlkes Noorus läbi mõistmise, YFU) pressikonverentsil.

Viimase kümne aasta jooksul on YFU kaudu Eestisse aastaks elama ja õppima tulnud noorte arv aasta-aastalt aina kasvanud. 1999. aastal veetis aasta Eestis kolm vahetusõpilast. Sel aastal võtavad Eesti pered vastu 31 välisõpilast, kuid veel 14 taotlused on praegu rahuldamata. Põhjus on lihtne – pole piisavalt peresid, kes sooviks lapsi vastu võtta ja aasta aega oma kodus majutada. Veel kaks aastat tagasi oli perede poolt huvilisi rohkem kui välisõpilasi Eestisse saabus.

YFU Eesti tegevdirektor Oliver Kontram tõi välja kolm võimalikku põhjust, miks vastuvõtvaid peresid puudu on.

«Tuuakse ettekäändeks pseudoprobleemid, mis tegelikult vahetusõpilase vastuvõtmist ei takista, nagu maal elamine või «euroremondi» puudumine,» rääkis ta.

Kontrami sõnul peaksid vahetuspered iseendaks jääma, lapsed ei tule siia turistina, vaid tõelist kohalikku elu kogema. Ta märkis, et paljudes eestlastes on välismaalaste suhtes liigset alandlikkust ning lisas, et aasta aega ei suuda keegi käte peal käia ja paremaid palasid pakkuda.

Mitmed varem vahetusõpilasi võõrustanud või selle vastu huvi tundnud pered on ka väsinud ega taha praegustes oludes enam lisakohustusi endale võtta.

«YFU on viimastel aastatel prioriteete muutnud. Kui 15 aastat saadeti eestlasi ainult välja, siis nüüd on huvi siia tuleku vastu kasvanud ning peame vahetusperede võimalust alles tutvustama,» rääkis Kontram.

Ka varasematel aastatel on Eesti silma paistnud vähese vahetusperede huvi poolest. Lääne-Euroopas võtavad umbes pooled oma lapse välismaale saatnud pered vastu vahetusõpilasi. Eestis on nii toimivaid peresid tunduvalt vähem. Kontram tõi välja, et Eestis on vahetusperedeks pigem suuremad pered, kus ema on kultuuriaktivist või õpetaja ja isa peamine rahateenija. «Tüüpiline YFU Eesti vahetuspere on keskmisest suurema lastearvuga,» sõnas Kontram.

YFU Eesti vabatahtlik Leida Madalik on oma perega võõrustanud kahte välismaa keskkooliõpilast, üks poistest saabus siia Brasiiliast ja teine Saksamaalt.

«Otseseid kulutusi vahetusõpilase võõrustamine perele ei too. Lapsele taskuraha maksavad tema pärisvanemad ning ühe inimese jaoks rohkem toitu teha pole märgatav kulu,» rääkis Madalik. Rohkem raha võib kuluda siis kui vahetusõpilasega Eestis ringi reisitakse või katsutakse talle tema jaoks kodust kööki pakkuda.

Ka Madalike pere enda lapsed on välismaal elanud ja õppinud. Pereema sõnul on psühholoogiliselt palju kergem enda last välismaale saata kui vahetuslaps samal ajal kodus on. «Sel juhul pole nii palju aega samal ajal muretseda ja näed ka, kuidas lapsel läheb ning mõistad, et enda lapsel läheb välismaal sama hästi,» ütles ta.

«Algul on see päris hirmuäratav, aja edenedes aga suur rõõm. Kogemus on selline nagu oleks üks laps juures, mitte ei majuta aasta aega turisti.»

Madalik tõi vahetuspereks olemise plussidena välja võimaluse kodust lahkumata võõrkeeli meelde tuletada või õppida, lisaks tuuakse teise maa köök koju kätte ning loobutakse levinud stereotüüpidest. Madaliku sõnul pole näiteks sakslased sugugi nii kinnised ja kuivad kui eestlased arvama kippuvad. Peres aasta elanud 16-aastane Saksamaalt pärit Valentin üllatas nii oma uudishimu kui ka huumorisoonega. Näiteks võttis ta nõuks ühel Madalike suguvõsa juubelipeol kõiki 50 külalist intervjueerida. Ning palvele midagi külmikust tuua vastas ta vahel humoorikalt «Vanasti olid eestlased sakslaste orjad, nüüd on vastupidi.»

YFU Eesti tegevdirektor Oliver Kontram selgitas, et vahetuspereks olemise nõuded pole üleliia kõrged või keerulised. «Peab olema pere, kõikide pereliikmete tahtmine ja aeg lapsega tegeleda ning ruum, kus laps elada saaks. Lähedal peaks olema ka kool, kellel on huvi vahetusõpilaste õpetamise vastu,» rääkis ta. Pere ei pea olema abielus, lapsi on vastu võtnud ka vabaabielus vanemad.

Pered, kelle lapsed on YFU kaudu välismaal õppinud, ei ole kohustatud ise vahetuspereks olema, kuid seda soodustatakse igati.

Vahetusõpilasi on vastu võtnud pered üle kogu Eesti, kõikidest maakondadest. Vahetuspered suhtlevad omavahel tihedalt ning korraldavad koos suvepäevi, veiniõhtuid, reise ja kõike muud. «Lapse YFUst saab kohe ning garantiiga, vajadusel saab välja vahetada,» viskavad vahetuspered nalja ja soovitavad kogemust teistelegi.

Ka Eestist YFU vahetustes osalenud noorte arv on viimastel aastatel vähenenud. Kui 2007. aastal veetis organisatsiooni abiga aasta välismaal 145 noort, siis 2011. aastal vaid 57. See on võrreldav kaheksa aasta taguste arvudega. Kontrami sõnul põhjustasid õpilasvahetuste vähenemise majanduskriisist tingitud ebakindlus tuleviku ees, samuti sobivas vanuses noorte arvu vähenemine Eestis. Teismeliste osakaal on tema sõnul praegu ligi kaks korda väiksem kui viis või kümme aastat tagasi. Oma osa on ka konkureerivatel võimalustel, mida piirideta Euroopa pakub.

Kontrami hinnangul pole eestlaste huvi vähenenud, kuid kahanenud on võimalused. Aastane vahetusperiood läheb maksma 4000 kuni 7500 eurot. Kolmandikule õpilastest pakub YFU toetust, teiste vahetuse peavad kinni maksma nende pered. Kontram tõi välja, et näiteks Soomes on vahetuses osalemine veel kaks tuhat eurot kallim. «Meie töötame, et toetada õpilasi,» selgitas ta YFU Eesti tegevust.

YFU kaudu elab igal aastal umbes 5000 noort aasta võõras riigis ja kultuuris. Selle eesmärk on 15-18 aastaste kooliõpilaste arendamine hariduslike kultuurivahetusprogrammide kaudu.

60 aasta jooksul on vahetusprogrammis osalenud umbes veerand miljonit noort enam kui 60 riigis, 1000 eestlast on elanud võõrsil ning 200 õpilast on oma aasta veetnud Eestis. Huvi Eesti vastu on kasvanud nii Euroopas kui ka kaugemates paikades nagu Austraalias, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.