Uus seadus halastab lõpuks kuritarvitatud lastele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Hansar mullu 19. detsembril Harju maakohtus.
Meelis Hansar mullu 19. detsembril Harju maakohtus. Foto: Toomas Huik

«Palun, ma ei taha tulla, ma ei taha sellest jälle rääkida,» kirjutas napilt teismeliseikka jõudnud korduvalt vägistatud poisike kirjas kohtunikule. Ta ei suutnud oma vägistajaga taas kohtuda.


Kohtunik oli südamega inimene ja üritas säästa poissi uuest katsumusest, lubades tal istungile ilmumata jätta.


Ütluste asemel, mida vägistatud poiss oleks pidanud kohtus andma, kasutas kohtunik pedofiili süüdimõistmiseks eeluurimise ajal politseis tehtud videosalvestust, millel lapsohver enda kallal toime pandud tegudest rääkis.


Paraku leidis riigikohus, et maakohus oli oma heas tahtes last kaitsta seadust rikkunud, ja tühistas osaliselt otsuse, sest süüdistatavale peab jääma õigus kannatanut küsitleda, kas või oma esindaja või kaugülekuulamise kaudu.


Nüüd arutabki Harju maakohus uuel ringil taas pedofiil Meelis Hansari süüasja, kuid kuna seda tehakse eespool nimetatud poisikese ja teiste väikeste ohvrite kaitseks kinniste uste taga, pole teada, milliste meetoditega üritab kohus lapsi sel korral üleelamistest säästa.


Kehtivate seaduste järgi on selleks paraku üsna vähe võimalusi. Ainus viis ahistaja küsimustele vastamisest pääseda ongi tegelikult see, kui kohtu­psühhiaatriline ekspertiis kinnitab, et lapse tervis saaks sellisest kogemusest kõvasti kahjustada.


Kuid ka sel juhul tuleks ohvril kõik sündmused uuesti üle elada, rääkides eksperdile veel kord, mida temaga tehti.


Pärast mullu riigikohtust tulnud kaht samasugust lahendit koostab justiitsministeeriumi töögrupp nüüd seadusemuudatuse eelnõu, mis lubaks niigi palju kannatanud lapsed pärast politseis oma ütluste ära andmist rahule jätta ja laseks neil oma eluga edasi minna.


«Kohus võib jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada kasutada alaealise kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud küllaldane võimalus esitada kohtueelses menetluses küsimusi,» märgib valmiv eelnõu.


Seda võib teha juhtudel, kui tegu on alla 14-aastasega ning ülekuulamine puudutab vägivalla või seksuaalsusega seotud asjaolusid.


Eelnõu rõõmustab kõiki prokuröre ja kohtunikke, kel on tulnud kohtus kokku puutuda sinna ütlusi andma sunnitud lastega.


«Ma olen kogu aeg selle poolt olnud, et laste koht pole kohtus,» nentis aastaid alaealistega seotud kohtuasjadele spetsialiseerunud Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido.


Ka tema sai mullu riigikohtult tagasilöögi, kui kõrgeim kohtuvõim saatis uuele arutamisele tagasi pedofiil Jüri Rosina kriminaalasja, sest Tartu maakohus püüdis 11-aastast poisikest oma vägistajaga kohtus taaskohtumisest ja suhtlemisest säästa.


Rosin on nüüdseks oma karistuse siiski saanud. Uuel arutamisel lahendas maakohus  lapskannatanu kohtusse sundimise probleemi kohtueksperdi kinnitusega, et selline kohtlemine kahjustaks poissi tugevalt. Seega sai ikkagi kasutada tema eeluurimisel antud ütlusi.


Kas raske kuriteo ohvriks langenud laps pääseb edaspidi vaid ühekordse ülekuulamisega spetsiaalses politsei rõõmsavärvilises mängukarudega lastetoas, mille nurgas asub videokaamera, sõltub ringkonnaprokurör Heido sõnul aga ka edaspidi sellest, kui pädev on lapsega tegelev uurija.


Ehk siis kas sel ainsal korral selgitatakse põhjalikult välja kõik asjaolud, kas kõrvalruumis otseülekannet jälgiv süüdistatava advokaat saab oma küsimustele kohe vastused ning ega mingeid menetlusnorme ei rikuta.


Seaduseelnõu peaks plaanide järgi jõustuma veidi enam kui aasta pärast.

Lapsohvrid ja -tunnistajad kohtus

Praegu:
Üldjuhul on ka alla 14-aastane kannatanu kohustatud ilmuma kohtusse ütlusi andma, sellest keeldumisel on lubatud sundtoomine. Tema kaitseks võib kohus kasutada kas last kohtualusest eraldavat sirmi või kaugülekuulamist, kus laps istub mujal ruumis, saalis viibijad näevad ja kuulevad teda ekraani vahendusel ja saavad talle küsimusi esitada. Kohtust päästab lapse vaid kohtuekspert, juhul kui toimuv mõjuks lapse psüühikale väga kahjustavalt.

Tulevikus (alates 2010. aasta jaanuarist):

Kui tegu on vägivalla või seksuaalkuritegude ohvriga, võib kohus alla 14-aastase lapse jätta kohtusse kutsumata ja lubada kasutada alaealise kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud küllaldane võimalus esitada küsimusi.
Allikas: kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), riigikohtu lahendid, KrMS muutmise eelnõu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles