Ida-Virumaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergsi sõnul on nende maakonnas põhikoolide võrgustik optimaalne, kuid gümnaasiume on maakonnas üle ja mitmed piirkonnas on asunud oma koolivõrku jõuliselt korrastama.
Ida-Virumaa: õpilaste arv väheneb 660 võrra
4. juuli 2011, 00:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veinbergs tõstis esile, et nende maakonna eripäraks on eesti õppekeelega (14) ja vene õppekeelega (21) koolide kõrval nn kakskeelsed koolid, kus on ühes hoones nii eesti kui vene õppeosakond (10), sest nende koolide pidajatel on topeltkoormus - lisaks kahe õpilaste «komplekti» peavad olema ka nii eesti- kui venekeelsed õpetajad.
Seetõttu on võimalik, et lähiaastatel tuleb neil koolidel loobuda ühest õppekeelest ja senine elu on näidanud, et kaob eestikeelne õpe ning seda põhiliselt õpilaste vähesuse tõttu.
Haridusministeeriumi analüüs (valmis oktoobris 2009)
Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Ida-Virumaal 2012./2013. õppeaastaks kokku 660 õpilase võrra.
Esimesel ja teisel kooliastmel kasvavad õpilaste arvud vastavalt 560 ja 490 võrra. Kolmandal kooliastmel aga väheneb õpilaste arv ligikaudu 670 õpilase võrra.
Prognoosi eeldustes seatud tingimustel väheneb gümnaasiumiastmel õpilaste arv 1040 õpilase võrra, kusjuures võib gümnaasiumiastme õpilaste arv väheneda veel enamgi, kui jätkub viimastel aastatel alanud trend, et põhikooli lõpetajad suunduvad haridusteed üha enam jätkama kutseõppeasutustesse.
Haridusministeeriumi analüüsis prognoositakse asustustihedusest ja valikukriteeriumitest lähtudes kõigi maakonna õpilaste jaoks vajaliku koolide arvu õppeaastaks 2012/2013.
Ida-Virumaa maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs)
Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?
Meil ei ole mingit alust ega põhjust kahelda HTMi tehtud ja avaldatud uuringu kvaliteedis. Seda enam, et oleme ligilähedaste tulemusteni jõudnud ka oma maavalitsuse haridusametnike poolt korrapäraselt teostatavas maakonna koolivõrgu analüüsis.
Käesoleval aastal telliti maakonna KOV juhtide poolt Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute instituudilt järjekordne dokument, mis pakub edaspidiseks kahte arengustsenaariumi (avaldatud ka 16. juuni Põhjarannikus, kuid ei paku midagi üllatavat või eelnevatest uuringutest erinevat.
Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?
Oleme seisukohal, et hetkel on meie maakonna põhikoolide võrgustik küll optimaalne, kuid siiski peavad paar-kolm vallavalitsust lähiaastatel otsustama - ehk on õpilaste vähesuse tõttu mõistlikum pidada alg- või 7-klassilist kooli.
Et gümnaasiume on maakonnas «üle», selles ei ole kahelnud ühegi uuringu teostaja. Hetkel on väga jõuliselt oma piirkonna koolivõrku asunud korrastama Kohtla-Järve linn ja ka Sillamäel on oma selge tulevikunägemus.
Kiviõli ja Lüganuse arutlevad gümnaasiumiosa ühendamise üle. Jõhvil kui maakonnakeskusel on loomulikult potentsiaali säilitada (esialgu) nii eesti- kui vene õppekeelega gümnaasium.
Narva linna kavatsuste kohta ei ole meieni mingit infot jõudnud.
Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?
Mõistetavatel põhjustel ei kulge läbirääkimised koolide gümnaasiumiosa sulgemise-liitmise-lahutamise üle meile meeldival kiirusel, kuid hetkel ei näe me põhjust ega vajadust sellesse protsessi jõulisemalt sekkuda ja me ei saakski.
Oleme piirdunud nõustamise, soovitamise , ühise arutlemisega - otsuse teevad ju ikka kohalikud volikogud.
Viskan siinjuures kivi oma kapsaaeda - peale koolijuhtide ja vallavanemate oleks pidanud korraldama koolivõrgu arengukavade tutvustamisi ka kohalike volikogude liikmetele, sest tihti jäävad targad otsused volikogudes tegemata liikmete vähese informeerituse tõttu.
Samas on enamik volikogusid siiski üsnagi kursis toimuvaga.
Kui on arutatud võimalusi mõne kooli või gümnaasiumi ühendamiseks või sulgemist, siis millised need koolid on, või mis piirkondades võib see vajadus tekkida?
Maakonna eripäraks on kahtlemata eesti õppekeelega (14) ja vene õppekeelega (21) koolide kõrval nn kakskeelsed koolid, kus on ühes hoones nii eesti kui vene õppeosakond (10).
Nende koolide pidajatel on topeltkoormus - peale kahe õpilaste «komplekti» peavad ju olema ka nii eesti- kui venekeelsed õpetajad.
Võimalik, et lähiaastatel tuleb neil koolidel loobuda ühest õppekeelest (senine elu on näidanud, et kaob eestikeelne õpe - seda põhiliselt õpilaste vähesuse tõttu).
Erandlik on kakskeelne Mäetaguse põhikool, kus käesoleval aastal avati ainult eestikeelsed esimesed klassid.