Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani arvates tuleb põhikoolid lahutada keskkoolidest ning riik peab hakkama tegelema põhikoolide ülalpidamisega, sest ainult nii on võimalik tagada kõigile lastele võrdselt hea põhiharidus.
Luman: kesk- ja põhikoolid tuleb lahku lüüa
13. november 2008, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhikool /.../ peab kogu riigis olema võrdsuskooli põhimõttel ja riiklik. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooli astumiseks ja seepärast peab saama esmatähtsaks õppekvaliteet,» rääkis Luman täna riigikogus toimunud hariduse arutelul.
Tema sõnul võib täna kehtivate nõuete kohaselt omavalitsus gümnaasiumi moodustada 60 õpilase olemasolul.
«Minu rehkenduse kohaselt saab 60 õpilase pearaha eest üleval pidada 3,5 õpetaja ametikohta ja raske on uskuda, et sellisel juhul saab rääkida õppekvaliteedist,» sõnas ta ja lisas, et gümnaasiumikohtade ja koolide planeerimiseks on sobivam suurus täna maakonna tasand.
Ta pakkus välja, et põhikool ja teine tase ehk keskkool peavad olema füüsiliselt eraldatud.
Lumani sõnul töötab praegu iga terve mõistusega koolidirektor selle nimel, et kõik üheksanda klassi lõpetajad gümnaasiumi astuksid.
«Ükski juht ei tööta ju endale vastu ja tänase rahastamisskeemi juures on täiesti loogiline, et nad kõik oma põhikooli lõpetajad soovivad saada enda juhtimise all olevasse gümnaasiumisse, sõltumata sellest, milline on õpilaste võimekus,» rääkis ta.
Ta nimetas riigi otsust teha eraldi õppekava põhikooli ja gümnaasiumi jaoks positiivseks, kuid kinnitas, et sellest ei piisa.
«Teen ettepaneku võtta aruteluteemaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses põhikooli ja gümnaasiumi osa eraldamise,» pakkus ta. Tema teada ei tohiks see olla ilmvõimatu ülesanne, sest täistekstina esitatud muudatusettepanekute menetlemine on riigikogus ees.
«Põhikool peaks Eesti Vabariigis üleüldse olema riiklik ühtluskool, kus üle riigi on õpetamise kvaliteet ja õppimisvõimalused ning tingimused sarnased,» rääkis Luman. Tema hinnangul on seda võimalik tagada vaid siis, kui riik võtab suurema rolli põhikooli pidamisel.
«Tänase killustatud haldusjaotuse puhul ja olukorras, kus kohalik omavalitsus korraldab põhihariduse andmist, ei ole mitte mingisugust võimalust tagada üle riigi ühtlast ja piisavat põhihariduse taset,» tõdes Luman. «Mitte mingisuguse ideaalse ja fantastilise kontrollimehhanismiga me seda ei saavuta,» lisas ta.
Lumani arvates peab selleks, et ametikoolidel oleks mingigi võimalus jõuda õpilasteni, ühel ja samal koolitasemel haridus olema planeeritud samade põhimõtete järgi ning mõlemal juhul peab vastuvõtt olema konkurentsipõhine.