Säästulambid, soojapidavamad majad ning kokkuhoidlikud autod peaks eurokomisjoni meelest saama iga eurooplase argipäevaks aastaks 2020. Nagu ka helesinine unistus turvalisest energiavõrgust.
Eurokomisjon panustab energia mitmekesistamisse
14. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit on energiaraiskajate ühendus. Nii kulub ühe keskmise euromaja kütmiseks 25 liitrit kütteõli ruutmeetri kohta, samas kui mõne lobudiku soojashoidmiseks koguni 60 liitrit ruutmeetrile.
Nii ei saa see lõputult kesta, arvab Euroopa Komisjon, mis näeb 2020. aastaks ette selle keskmise näitaja vähendamist 3–5 liitri võrra.
Energiaalane seadusepakett peaks innustama inimesi olemasolevaid hooneid soojapidavamaks ja energiasäästlikumaks muutma. Samuti ehitajaid võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis võimaldaksid kulutada vähem majade kütmisele ja jahutamisele.
Nii suudab ühinenud Euroopa aastaks 2020 hoida kokku viis protsenti ehk näiteks Belgia ja Rumeenia poolt tarbitava energia hulga, ennustas komisjoni asepresident energeetika alal Andris Piebalgs.
Kallis energia
Konkreetselt peaks see tähendama kõigi hoonete vastava märgiga varustamist, et nii korteriostja kui üürija oleks oma tulevase kinnisvara energiakulude osas informeeritud. See ei käi mitte ainult uute ehitatavate majade, vaid ka põhjalikult renoveeritavate hoonete kohta. Uuendused hõlmavad ka vähem kui 1000-ruutmeetrise põrandapinnaga ehitisi.
«Energiahinnad on eurooplaste jaoks ainuüksi sel aastal kasvanud 15 protsendi võrra ning meil tuleb selle probleemiga tegeleda,» sõnas eilsel pressikonverentsil Brüsselis komisjoni president Jose Manuel Barroso.
Peale komisjoni soovi peatada energiatarbimise kasvutrend on seadusepaketi üheks eesmärgiks lõpetada ELi liigne sõltuvus Venemaast, teatas ta.
Praegu tuleb 61 protsenti ELis tarbitavatest energiakandjatest väljastpoolt ühendust ning omakorda 42 protsenti neist pärineb Venemaa nafta- ja gaasiväljadelt. Kaheksa liikmesriiki sõltuvad selles osas täielikult Moskvast.
Energeetilise julgeoleku suurendamiseks kavandab komisjon kogu ELi hõlmavat energeetilist ühendamist – alates Baltimaade ühendamisest Euroopa ühistesse võrkudesse kuni lõunast tuleva gaasijuhtme väljaehituseni, mis võimaldaks paremat juurdepääsu Kaspia ja Lähis-Ida naftale ja gaasile, samamoodi nagu ka Põhjamere avarustes peituvate energiakandjate paremat kasutuselevõttu.
Torujuhtme kurb saatus
Esimeseks konkreetseks sammuks Euroopa energiaimpordi nälja rahuldamiseks nimetas Nord Streami esindaja ELi asjades Marrtje van Putten eile just Läänemere alla kavandatavat Vene-Saksa torujuhet, vahendas europeanvoice.com.
Samas oli vaid päev varem selle poliitiliselt ambitsioonika, kuid ärilisest seisukohast mõne kuuga kaks korda langenud naftahindade kontekstis kaheldava projekti teostumisele esmakordselt kahtluse varju heitnud Venemaa peaminister Vladimir Putin.
«Euroopa peaks otsustama, kas vajab seda torujuhet või mitte,» vahendas Putini sõnu kohtumisel Soome peaministri Matti Vanhaneniga EUObserver. «Kui ei, siis alustame vedelgaasijaamade ehitust, et suunata see maailma turgudele, ning kaasa arvatud Euroopasse, kuid see tuleb sel juhul kallim.»
Samas teatas ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli energiapoliitika alane esindaja Joachim Pfeiffer, et vastakaid arvamusi tekitav Nord Streami projekt pole Berliini jaoks sugugi püha lehm: «Me ei jää sellele projektile kindlaks, kui sellel pole ärilist mõtet.»