Seadus hakkab juhiloa tahtjaid pitsitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna liiklusõnnetusi põhjustavad enamasti algajad ja noored juhid, soovib politsei praeguse sünge olukorra parandamiseks kehtestada vahtralehejuhtidele nulltolerantsi.
Esmast juhiluba ei saa, kui oled varasema kahe aasta jooksul kas või vales kohas tee ületamise eest trahvi saanud, vahtralehe aeg pikeneb kahelt aastalt kolmele. Sõitma peab maanteel teistest vähemalt 20 km/h aeglasemalt ning iga pisimgi liiklusrikkumine nende kolme aasta jooksul tähendab, et täieõiguslikku juhiluba tuleb kaua oodata.
Eeskuju teistelt riikidelt
Need on liiklusseaduse muudatusettepanekud, mille politseiamet oktoobri lõpus siseminister Jüri Pihlile seisukoha võtmiseks esitas ja mille eesmärgiks on parandada liiklusohutust.
«Need ettepanekud tulenevad heast praktikast teistes riikides, kes on olnud Eestist edukamad liiklusohutuse tagamisel,» märkis politseiameti pressijuht Anne Osvet.
Praegu ei takista ükski seadus juhiluba taotlemast neid, kel juba eelnevalt pagasis liiklusõigusrikkumisi. Samuti ei kehti juba mõned aastad tõsiselt liikluses patustanuile nõue minna uuesti eksamit sooritama.
Nüüd tahab politseiamet otsustavaid muutusi. Millised õigusrikkumised täpselt vahtraleheloa saamisel takistuseks saavad, selgub kooskõlastuste käigus, kuid politsei soovib, et isegi pimedal maanteel helkurita kõndimine juhiloa saamise kahe aasta jooksul välistaks.
Samuti vajab veel selgitamist, mida täpselt tehtaks nende esmaste juhtidega, kes kolme aasta jooksul mingi liiklusrikkumisega hakkama saavad.
Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo sõnul on üks võimalus saata nad uuesti eksamit tegema, mille eduka sooritamise järel algaks uus «nooreaeg».
Politseiameti ettepanekud on juba heaks kiitnud valitsuse moodustatud liikluskomisjon. Ka siseministeerium on muudatustega üldjoontes nõus.
«Arvestades, et on suur hulk just noori juhte, kes satuvad traagilistesse liiklusõnnetustesse, ja ka rikkujate, näiteks kiiruseületajate hulgas on palju noori, siis siseministeerium kahtlemata toetab igat meedet, mis aitab noortel inimestel liikluses paremini kohaneda ja distsiplineerib neid,» märkis Heinsoo.
Autosõiduõpetajate seas läksid arvamused politsei ettepanekute kohta lahku. Näiteks muudatust, et esmast juhiluba ei väljastata inimesele, kellel on viimase kahe aasta jooksul kas või üks liiklusrikkumine, Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna õpetaja Vitali Nester tõhusaks ei pea.
Tema arvates on näiteks trahv vales kohas teeületamise eest takistusena absurdne. «Eesti riik ei ole veel selliseks muudatuseks valmis,» ütles Nester.
Rohkem aega liiklema harjuda
Esmase juhiloa aja pikendamises kahelt aastalt kolmele on Nester politseiga ühel nõul. «Seda rohkem on noortel aega harjuda korralikult liiklema ja ei saa rumalusi teha,» ütles ta.
Samas ei kiida Nester heaks ettepanekut, et vahtralehega juht peab sõitma lubatud sõidukiirusest 20 km/h aeglasemalt. See tähendab, et kui asulavälisel teel on kiirusepiirang näiteks 90 km/h, tuleb algajal juhil sõita 70 km/h. «Siis peab ehitama neile eraldi sõiduteed, sest nende sõidukiirus segab teisi liiklejaid ja võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi,» märkis ta.
Kalju autokooli sõiduõpetaja Silvar Liigi sõnul on politsei ettepanekutel aga jumet.
«Vaadake praegu, mis tänaval toimub,» ütles ta. Mehe sõnul aitaks seadusemuudatus distsiplineerida ka jalakäijaid tänaval, kes eeskirjadest praegu eriti kinni ei pea. «Ja kui inimene rikub seadust jalamehena, siis vaevalt ta tulevikus kuulekas autojuht on,» leidis Liig.
Äsja autosõidu õppimist alustanud Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Ruth Silberk nõustus Liigi arvamusega ja nentis, et muudatusettepanekud on vajalikud.
Kuu lõpus esitab siseministeerium majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile muudatuste asjus oma seisukoha.
Politsei ettepanekud
• Pikendada esmase juhiloa kehtivusaega kahelt aastalt kolmele (selline praktika on näiteks Prantsusmaal, Portugalis ja Taanis).
• Kohustada esmase juhiloaga juhti sõitma asulavälisel teel lubatud sõidukiirusest vähemalt 20 km/h aeglasemalt (samasugune kohustus algajale juhile kehtib Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Leedus).
• Juhtimisõigust ei anta isikule, kes enne juhtimisõiguse saamist on kahe aasta jooksul karistatud liikluseeskirja rikkumise eest.
• Esmase juhiloa omanikule ei väljastata n-ö vahtraleheaja lõppedes juhiluba, kui ta on kahe viimase aasta jooksul karistatud liikluseeskirja rikkumise eest või tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust liiklussüüteo osas.
Allikas: siseministeerium