Kelam: Euroopa kaotas ühe suurimatest visionääridest

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otto von Habsburg.
Otto von Habsburg. Foto: SCANPIX

Täna, 4. juulil kaotas Euroopa ühe suurimatest visionääridest, kes suutis oma 98-aastase elu vältel kujuneda Austria-Ungari viimasest troonipärijast vaba ja demokraatliku Euroopa eestkõnelejaks, rõhutas Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam oma järelehüüdes Austria-Ungari keisririigi viimase troonipärija Otto von Habsburgi surma puhul.

Postimees.ee avaldab siinkohal Kelami järelehüüde tervikuna.

Kui Euroopa Parlament 4. juuli pärastlõunase Strasbourgi istungi algul avaldas leinaseisakuga lugupidamist oma kauaaegsele mõjukale liikmele, siis ühendas see kaotus tugevamalt kui kunagi varem niihästi vanadest kui uutest liikmeriikidest pärinevaid saadikuid.

Otto von Habsburgi pikk elutee hõlmas arengut keiserlikust keskkonnast Euroopa rahvaste vabaduse ja sõbraliku koostöö suurimaks autoriteediks, kes suutis siduda parimad aristokraatlikud traditsioonid võluva inimlikkuse, siiruse ja demokraatiale pühendumusega.

Kohtusin temaga esmakordselt, kui sain võimaluse külastada Euroopa Parlamenti 1990. aasta jaanuaris ning imetlesin tema tulist kõnet Balkani teemadel. Oma 95. sünnipäeva puhul külastas Otto von Habsburg Euroopa Parlamenti, kus ta kõiki üllatas oma noorusliku energiaga, niipea kui juttu tuli Euroopa põhilistest väärtustest ja eesmärkidest. Viimast korda oli võimalus temaga kohtuda alles läinud aastal, samuti Strasbourgis.

Otto von Habsburgile, kes valiti Euroopa Parlamenti aastal 1979, võlgnevad Balti rahvad tänu esimese meie enesemääramist ja vabadust toetava resolutsiooni algatamise ja eduka läbiviimise eest jaanuaris 1983. Tema eestvedamisel oli Euroopa Parlament ainus rahvusvaheline organisatsioon, kes reageeris ametlikult ja positiivselt 45 leedu, läti ja eesti vabadusvõitleja «Balti apellile» augustist 1979.

Otto von Habsburg seisis niihästi natsismi kui ka kommunismi vastu ning toetas erilise innuga Euroopa Liidu laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse. Ta oli aastaid Pan-Euroopa liikumise juht, mis taotleb Euroopa ühinemise ja lepituse ideaalide saavutamist eelkõige kodanikualgatuste kaudu.

Eelmisel aastal hämmastas mind tema 1986. aastast pärit artikli leidmine, milles ta hoiatas Euroopa rahvaid üle oma võimete elamise ning laenude võtmise kiusatuse eest, väites, et see tähendab tarbimist meie laste arvel.

Usun, et kellelgi Euroopa poliitikuist pole nii palju tänulikke ja siiraid sõpru kui Otto von Habsburgil ning et vähestest jääb püsima nii helge ja lootustandev mälestus kui temast.

Otto von Habsburg kuulub tervele Euroopale ja sellega ühtlasi ka Eesti rahvale. Meil on täna temalt uskumatult palju ja väärtuslikku õppida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles