EÜL: üliõpilased vajavad uut õppetoetuste süsteemi

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu logo.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu logo. Foto: www.eyl.ee

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL)  taunib Lauri Luige ettepanekut loobuda õppetoetuste süsteemist ning asendada see stipendiumitega ning õppelaenu piirmäära tõstmisega.

«OECD poolt eelmisel aastal Eesti kohta koostatud raport näitab, et Eesti ei vaja üksikutele tudengitele suunatud õppeedukusel põhinevat stipendiumite süsteemi, vaid eelkõige üliõpilaste vajadustest lähtuvat ning toimetulekut kindlustavat õppetoetust. Praegu kehtiv õppetoetus ei arvesta üliõpilaste majandusliku taustaga ega reaalse vajadusega toetuse järele, mistõttu peab üle 60 protsendi tudengitest õpingute kõrvalt enda õpingute rahastamiseks käima tööl,»vahendas EÜLi pressiesindaja liidu juhatuse esimehe Joonas Pärensoni sõnu.

Uuringute järgi  katkestab kõrgkooliõpingud keskmiselt viiendik tudengitest ja ligipääs kõrgharidusele on võimaldatud parema majandusliku ja hariduse taustaga peredest pärit noortele.

«Me ei vaidle vastu sellele, et meie edukamad tudengid väärivaid paremaid stipendiume, meie eesmärk peab aga olema esmalt tudengite töölaudade tagant auditooriumitesse tagasi toomine ning anda neile võimalus õppimisele pühendumiseks. Kui suudame vastu võtta uue õppetoetuste süsteemi, siis saame hakata mõtlema ka stipendiumite süsteemi edasi arendamisele. Pühendunud üliõpilane tõstab ka kõrghariduse kvaliteeti,» täiendas Pärenson.

«Õppelaenu piirmäära tõstmine ei ole põhjendatud, kuna puudub analüüs, mis hindaks õppelaenu tõusu reaalset mõju ligipääsu parandamisele ning võimalikele tagasimakseraskustele. Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil oli õppelaenu võtja makseraskuste tõttu 2006. aasta lõpu seisuga riigile üle tulnud kokku 3703 lepingut kogusummas 92 miljonit krooni,» märkis Pärenson.

EÜL leiab, et analüüsi puudumisel on lühinägelik suurendada laenuvõimalusi olukorras, kus eestlaste keskmine laenukoormus on viimaste aastatega niigi plahvatuslikult kasvanud ja tegelikult jääks õppelaenude puhul kaotajaks riik, kes on pankadele andnud omapoolse garantii.

EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles