Täna hommikul kell pool 10 kogunesid Tallinnas Kaitseresursside ameti juurde mõnikümmend noormeest. Neil kõigil oli ees tee Paldiskisse, Kalevi jalaväepataljoni, kus algab nende ajateenistus.
Sõjaväebuss viis Tallinna noormehed Paldiskisse aega teenima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõjaväes tuleb ära käia. Seda ei ole mõtet karta,» ütles Villy Kariler mõni minut enne bussi saabumist. Padiselt pärit noormees suhtub ajateenistusse hästi. Noormees teadis juba aprilli lõpus, et täna hommikul tuleb kaitseväe bussi istuda. Villy lõpetas sel kevadel kutsekooli tisleri erialal ning temal ajateenistus praegu haridusteed ei katkesta.
Ajateenistuse juba läbinud vanema venna käest teadis ta ülevaatlikult, mis teda väeosas ees ootab. Nädalavahetusel pidas ta lahkumispeo ja jättis sõpradega hüvasti, hommikul tuli ta sõjaväebussi ootama üksi.
Raido Tisler torkab bussi ootavate ajateenistusse kutsutute seast kaugele silma. Noormees otsustas nädala eest oma soengut muuta, lõigates endale klassikalise indiaanlase või punkari «harjasoengu», kus pool pead on noorsõdurile kohaselt kiilas ja lagipeas juuksed. Paldiskisse kohale jõudes lõigatakse tal ka pealagi paljaks.
Lennuakadeemiast sai Raido ajateenistuse tõttu akadeemilise puhkuse, kaks aastat õpinguid lennundusettevõtte juhtimise erialal on selja taga, kaks seisab veel pärast ajateenistust ees. Kui ajapikendus õpingute keskel lõppes, siis valikut väga polnud ning eelmise aasta lõpus selgus, et tuleb aega teenima minna.
«Eks ajateenistus selline kohustuslik asi ole. Valida sain vaid, kas lähen Kuperjanovi pataljoni või Kalevisse. Valisin viimase, kuna Paldiski on lähemal,» selgitas ta. Võrust Tallinna sõit võtaks tema hinnangul üle nelja tunni. Tal on kahju, et Eestil oma lennuväge pole, muidu oleks tal väga lihtne valida olnud. Hetkel ta veel ei teadnud, mis spetsialiseerumise ta kaitseväest saab.
Raidot tulid ajateenistusse saatma õde Regina, ema Kai ja tädi Kärt. Naisperel Raido pärast hirmu pole. «See pole nõukogude aeg ega Vene sõjavägi, Paldiski on siin lähedal ka,» rääkis ema. Bussi astuvale Raidole öeldi soovituseks kaasa vaid «Ole tubli!»
Lähedased tulid saatma ka 22-aastast Kirilli. Ta tunnistas, et ei lähe sõjaväkke väga hea meelega, kuid minna tuleb. Muidu poleks tal ajateenistuse vastu midagi, aga ta muretses, et 11 kuud jätab õpingutesse liiga pika pausi. Juunis lõpetas ta sotsioloogia bakalaureuse ning sooviks nüüd magistrantuuris õpinguid jätkata. Kirill kartis, et õpinguid on hiljem raskem jätkata võrreldes sellega, kui kõrgharidus järjest omandada, kuid enam talle ajapikendust ei antud. Väeosas seisab tal ees ka loobumine aastaid kasvatatud pikast patsist. Kirilli sõnul on sellest loomulikult veidike kahju, kuid katki pole midagi, küll juuksed kasvavad tagasi.
Ajateenistust ennast ei kartnud ei noormees ega teda saatma tulnud lähedased. «Nii kaua, kuni sõda ei tule, on süda rahul,» sõnas poisi ema, kui buss juba Paldiski poole sõitu alustas.