Valitsus otsustas algatada jäätmeseaduse muutmise seaduse, et mis võtab eesmärgiks tõhusamalt jäätmeid vältida ja vähendada ning rohkem taas- või korduskasutada.
Eelnõu kohustab rohkem jäätmeid kordus- või taaskasutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus alates 2015. aasta 1. jaanuarist korraldama vähemalt paberi- ja papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise. Seda tingimusel, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav.
Seadusega võtab Eesti üle Euroopa Liidu Nõukogu jäätmeid käsitleva direktiivi, mis rakendab senisest tõhusamalt jäätmekäitlustoimingute eelistuse põhimõtet - see tähendab, et jäätmeid tuleb eelkõige vältida ja vähendada.
Sellele järgnevad korduskasutuseks ettevalmistus, materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutus, sealhulgas energiakasutus ehk jäätmepõletus ja kasutamine pinnasetäiteks. Kõige vähem soovitav jäätmekäitlusviis on jäätmete kõrvaldamine, mille alla kuulub seni ka Eestis tavapärane ladestamine prügilatel.
Eelnõu kohaselt võetakse kasutusele mitmed uued mõisted, milleks on biojäätmed, korduskasutamine, kõrvalsaadus ja jäätmete lakkamine. Viimane tähendab seda, et teatud jäätmeliikidele saab rakendada eraldi kvaliteedi- ja selle jälgimise norme, mille täitmisel näiteks vanametalli, vanapaberit, plastijäätmeid jms võib liigitada tooteks.
Eelnõu kohaselt täpsustatakse läheduse põhimõtet jäätmekäitluses. Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. See tähendab, et läheduse printsiip hakkab segaolmejäätmete suhtes kehtima mitte ainult prügilate suhtes, vaid hõlmab näiteks ka olmejäätmete põletustehaseid, kus energia taaskasutusse võetakse.