2011. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis on Eurostat Eesti rahvaarvu suhtes veidi optimistlikum kui kolm aastat tagasi - aastaks 2060 prognoositakse nüüd Eesti rahvaarvu 40 400 inimese võrra suuremana kui 2008. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis.
Nagu enamik prognoose, vajab ka rahvastikuprognoos aeg-ajalt ülevaatamist, sest aja muutudes võivad muutuda olukorrad ja täpsustuvad andmed, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski statistikablogis.
Eurostati 2008. aasta prognoosi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2060. aastal 1 132 300 inimest, 2011. aasta prognoosi järgi aga 40 400 inimese võrra suurem ehk 1 172 700.
Samas on mõlema prognoosi puhul Eesti rahvaarv kogu järgneva poole sajandi pikkuse perioodi jooksul kahanev.
Optimistlikumaid noote leiab Eurostati värskest rahvastikuprognoosist ka loomuliku iibe ja rändesaldo seisukohalt.
Loomulik iive jääb ka uuenenud prognoosi kohaselt negatiivseks kogu järgneva poole sajandi jooksul, aga sündide ja surmade arvu vahe on väiksem kui varasema prognoosi korral. Perioodil 2010–2060 sünnib Eurostati 2011. aasta prognoosi kohaselt Eestis 631 500 inimest ja sureb 805 900.
Kindlasti saab uue prognoosi juures positiivsena märkida keskmise eluea tõusu sünnimomendil. Tõus on küll väike, kuid siiski olemas. Nii on prognoositav keskmine eluiga uue prognoosi kohaselt 2060. aastal meestel 81,6 aastat ja naistel 88,0 aastat. Vana prognoosi kohaselt olid need arvud 80,8 ja 87,5 aastat.
Positiivne on seegi, et uue prognoosi kohaselt tõuseb demograafiline tööturusurve indeks prognoosiperioodi lõpuks taaskord 1-st kõrgemale, mis tähendab, et potentsiaalseid tööturule sisenejaid on rohkem kui sealt lahkujaid. Muidugi jääb küsimus, millist majandusmudelit kahaneva töötajate hulga tingimustes rakendada aktuaalseks kogu prognoosiperioodiks.