/nginx/o/2010/11/19/469584t1h313c.jpg)
Haridusministeeriumi hinnangul on õige hakata siinsetele venelastele eesti keelt õpetama juba lasteaias, et vanemas koolieas ei tekiks neil probleemi eestikeelsetes ainetundides hakkama saamisel.
Ministeerium eesti keele õppest: mida varem, seda parem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks see ole üldteada asi, et väikestele lastele hakkavad kõik asjad paremini külge,» sõnas haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
«2008. aastal jõustunud alushariduse riikliku õppekava järgi tuleb lasteaedades, kus töökeeleks ei ole eesti keel, hakata eesti keelt õpetama alates 3. eluaastast ja seda läbi eri tegevuste,» sõnas Ladva. Vastavalt õppekavale võib keeleõpet korraldada kas eraldi keeletegevuste kaudu, keeleõpet teiste tegevustega lõimides või osalise keelekümbluse metoodika järgi.
«Sealt edasi peab eesti keelt olema ka põhikoolis ning kui gümnaasiumi jõutakse, ajaks peaks keel juba enam-vähem suus olema, kui gümnaasiumis tahetakse 60 protsendi ulatuses aineid eesti keeles õppida,» lisas Ladva.
«Praegune praktika näitab, et vene kooli lõpetanud noored tulevad ülikooli küll, aga neil on tihtipeale ikka väga raske eesti keeles õppida. Kui ikka varem pole keelt selgeks saanud, siis gümnaasium on veel viimane koht, kus saaks abistada, sest siis saavad noored ülikoolis juba rahulikult eriala õppida, keeleoskus ei tohiks probleeme tekitada,» rääkis Ladva.
«Kui on näha, et väiksemates linnades pole keeleõppega probleeme, sest eestikeelne keskkond on olemas, siis näiteks Narvas ongi vajalik just koolides see eestikeelne keskkond luua, sest on raske loota, et seal linnas kasvõi lähiaastailgi see tekiks,» põhjendas pressiesindaja.
Haridusministeeriumil on kindel kava hakata pakkuma põhikoolidele näidisõppekava, milliseid aineid ja mis mahus võiks eesti keeles õpetada, et üleminek gümnaasiumi oleks võimalikult valutu. «Kuna gümnaasiumi võidakse minna õppima ka mõnda teise kooli, kus on õpetatud võib-olla teisi aineid eesti keeles, võib tal raskusi tekkida.»
Gümnaasiumis õpetatakse kohustuslikult eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust ja geograafia, lisaks on veel hulk aineid kooli enda valida, nii et kokku oleks eestikeelselt õpetatavaid aineid 60 protsendi ulatuses õppekavast. «Kool saab vaadata, mis õppesuunad ja millised õpetajad neil on ja nii edasi,» selgitas Ladva.
Keeleteadlane Mart Rannut avaldas Postimehes arvamust, et praegune vene koolide süsteem Eestis on segregatiivne ning keeleliselt diskrimineeriv, takistades eesti kooliga võrdse kirjakeele standardi omandamist. Tulemuseks ongi see, et vene kooli lõpetajast saab eestikeelse dokumentatsiooniga töötav ametnik või juhtivtöötaja üliharva.