«Uuringud on näidanud, et umbes 11.-12. eluaastani omandavad lapsed teise keele sisuliselt emakeelena – kuulmise järgi ja mitte kui ainet õppides ja siis ei sõltu see ka intelligentsusest,» rääkis Valk.

«Sinnamaani on suulist keelt omandada oluliselt lihtsam, seetõttu peaks siis eriti intensiivselt õppima. Pärast seda muutub võõrkeele omandamine aineks ja kellel on eeldusi rohkem, neil on kergem. Kui siis lähevad õppeained raskemaks, on ilmselge, et kaht rasket asja on noortel korraga raskem õppida – nii keelt kui ainet,» selgitas ta oma mõtet.

Eesti keeles võiks tema hinnangul esimestest klassidest peale õpetada paljusid aineid ja ka korralikult keelt. Õpetajad peaksid Valgu sõnul olema kindlasti eestlased või vähemalt sellise keeleoskusega, kes vabalt, ilma vigadeta ja aktsendita eesti keelt räägivad. «Lapsed võtavad ju vead kergesti omaks.»

«Aga see peab kindlasti käima käsikäes tugeva vene keele ja kultuuri õppega, et nende vanemad ei hakkaks vastu töötama mures, et lapsel kaob vene identiteet ära,» rõhutas Valk.

«Meie ühiskonnas nähakse hästi palju nii, et on kas üks või teine: kas eesti keel või vene keel, eesti kultuur või vene kultuur. Aga vene lapsed peavad tegelikult kasvama kakskultuurselt,» selgitas Valk, kelle hinnangul tuleks just seda kõige jõulisemalt soosida.

Valk märkis, et ilmselt võib vene vanematel olla mure lapse vene keele omandamise taseme pärast, kui nad väga varakult kahte keelt korraga õppima hakkavad. «Ega nad ju saa vene keelt õppimata jätta, vaid neid tuleb õpetada sisuliselt kui kakskeelseid lapsi – kodus räägivad vene, koolis keelekümblusena eesti keeles.»

Varane keele selgeks õpetamine lahendaks ka venekeelsetes linnades noori kimbutava motivatsioonipuuduse mure, sest väikelaps ei arutle õppimise eel selle üle, kas tal seda keelt tulevikus tarvis on.

«Kui panna lapsed situatsiooni, et lasteaias ja algkoolis on enamik tegevusi eesti keeles, siis minu arvates gümnaasiumis võiksid nad juba õppida vene keeles, kui tahavad – selleks ajaks võiks suuline eesti keel olla juba niigi selge,» arvas Valk.

Tema sõnul on küll kõrgkoolis ka eesti keele kirjaoskust tarvis, kuid mitmed õppejõud lubavad vene tudengitel oma tööd kirjutada vene või inglise keeles. «Ülikoolieas ei tohiks õppimine tegelikult juba keeleoskuse taha jääda, kuid mulle tundub, et praegu siiski jääb,» sõnas Valk.

«Mulle tundub, et kriitiline punkt on oluliselt varasemas eas – tõesti on väga keeruline gümnaasiumis hakata intensiivselt eesti keeles raskeid aineid õpetama. Kui vaadata juba eesti lapsi, kui raske neilgi kohati gümnaasiumis on, ja kui sa pead seda veel võõras keeles tegema… Samas alternatiiv ei ole, et eesti keelt üldse mitte õppida, vaid et oluliselt varem seda alustada,» arutles psühholoogiadoktor.