Välisministeeriumi tellitud analüüs kõrvutas ja võrdles Eesti ja Venemaa keeleseadustes kehtestatud norme. Tulemused olid üllatavad – Eesti keeleseadust diskrimineerivaks pidava Venemaa keelenõuded on tegelikkuses mõnedes valdkondades karmimad.
Venemaa keelepoliitika on karmim kui Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüüsis tõdeti, et Vene Föderatsioonis on viimase aastakümne jooksul keelenõudeid karmistatud, samal ajal kui Eestis on neid liberaliseeritud.
Näiteks toodi kolmeleheküljelises dokumendis välja, et Venemaal peavad reklaamid olema venekeelsed, Eestis võib reklaam olla ka muukeelne, kui on tagatud tõlge eesti keelde.
Venemaa rahvastikuregistrist saab ainult venekeelseid väljavõtteid nagu tunnistusi, sertifikaate ja tõendeid. Eestis on neid võimalik väljastada ka vene- ja inglisekeelsetena.
Kõik Venemaa asutused peavad aruande- ja asjaajamiskeelena kasutama vene keelt. Eestis on riigikeele nõue vaid avalike huvide ja tarbijakaitsega seotud MTÜdel ja eraettevõtetel.
Varem võis Vene Föderatsiooni rahvusvabariikide üldkohtutes kasutada kohalikke keeli, kuid nüüd nõutakse kõikides tsiviil- ja administratiivkohtutes vene keele kasutamist.
Samuti on Vene Föderatsiooninõukogus välja tuldud ideega nõuda elamisloa taotlejatelt vene keele oskust elementaartasemel.
Eesti keeleseaduses on kodanike õigused rohkem ja detailsemalt lahti kirjutatud kui Vene seadustes.
Venemaa kodakonduse saamiseks peab välismaalane või kodakondsuseta isik sooritama vene keele eksami. Selles kontrollitakse 85 ülesandega inimese lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning teadmisi põhiseadusest ja Vene ühiskonnast. Vene kodakondsuse saamiseks on keelenõuded sellisel tasemel, mida Eestis nõutakse õpetajatelt, meditsiiniõdedelt ja kõrgharidusega spetsialistidelt.
Venemaa on nimetanud Eesti venekeelsete koolide üleminekut 60 protsendilisele eestikeelsele õppele diskrimineerimiseks. Samas on Eestis tagatud venekeelne keskharidus, kuid Venemaa vähemusrahvad peavad õppima vene keeles.
Venemaal on teist keelt kõnelevatel kogukondadel küll õigus omakeelsele haridusele, kuid riik peab kõigile noortele tagama vaid venekeelse põhihariduse. See tähendab, et ka mitme miljoni inimesega esindatud rahvusgrupid nagu ukrainlased, armeenlased ja aserid ei saa oma emakeeles mingit haridust.
Venemaa ei kompenseeri keeleõpingute kulusid, Eesti hüvitab keeleõpinguteks kulunud summad. Eesti hüvitab keeleõpingute kulud 320 euro piires inimestele, kes õppisid keelt vabast tahtest.Üks inimene võib saada hüvitist ka mitu korda – iga kõrgema keeletaseme eksami eduka sooritamise järel. Kodakonduseksamiks või keeleinspektsiooni ettekirjutusel keelt õppinud saavad teha avalduse keeleõppekulude hüvitamiseks ühekordselt 384 euro piires.
Vene keeleseaduse täitmist saavad kontrollida kõik valitsusasutused ning neil kõigil on õigus rikkujaid ka karistada. Valitsusasutuste volitused keelelise järelvalve osas pole avalikud ning ei kodanikud ega firmad tea neid. Eestis haridusministeeriumi alluvuses tegutseva keeleinspektsiooni tegevuse alused on seaduses täpselt määratud ning läbipaistvad.
Vene võimuesindajad on kritiseerinud Eestit, kuna keeleseadus nõuab seaduste ja rahvusvaheliste lepingute avalikustamist riigikeeles ning eesti keele kasutamist valmistel ja infoteabes nagu sildid ja teeviidad. Samas kehtivad Venemaal sarnased normid.