Populaarseimad erialad olid tänavu Tartu Ülikoolis õigusteadus, Tallinna Ülikoolis riigiteadused ja Tallinna Tehnikaülikoolis ärindus. Kokku esitati vastavalt 13 691, 11 041 ja 10 697 avaldust.
Tartus eelistatakse õigust, Tallinnas riigiteaduseid ja ärindust
12. juuli 2011, 00:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bakalaureuseõppesse laekus Tartu Ülikoolis 11 178 avaldust, mis on pea poole rohkem kui mullu. Tallinna Ülikooli esitati 8635 ja Tallinna Tehnikaülikooli 8235 avaldust.
Erialad populaarsustabelite tipus ei ole eelmiste aastatega võrreldes oluliselt muutunud. Õigusteadus on kõige populaarsem Tartu Ülikoolis, kuhu ainuüksi Tartus asuvasse õigusteaduskonda on 630 soovijat.
Avaldus kolme ülikooli
Tänavu Jakob Westholmi gümnaasiumi lõpetanud Janet Antsmäe andis avalduse õigusteadust õppima asuda kõigisse kolme suurde ülikooli. «See on lihtsalt nii huvitav ja mitmekülgne ala ning samuti on kasulik teada oma õigusi, kui tekib mingisugune olukord, kus üritatakse nahka üle kõrvade tõmmata,» rääkis ta.
Antsmäe tahab saada notariks. Teisteks valikuteks on tal riigiteadused Tallinna Ülikoolis ning ärindus, toidutehnoloogia ja tootearendus tehnikaülikoolis.
«Esimene valik on mul siiski õigusteadus, kuid kui ma tasuta kohale ei saa, valin toidutehnoloogia ja tootearenduse tehnikaülikoolis, kuhu on mul praegu kõige suurem võimalus eelarvelisele kohale saada,» sõnas ta.
Kui peaks nii minema, siis näeb ta end tulevikus Kalevi kommivabrikus uute maiustuste loojana. «Päris lahe oleks välja töötada uusi komme või šokolaade,» kinnitas ta.
Tallinna Ülikoolis juhivad edetabelit riigiteadused, kuhu on 917 soovijat, neist 603 ehk 35,47 inimest tasuta kohale. Tartu Ülikoolis riigiteaduste alale nii suurt tungi pole.
Järgmine aasta uuesti
Sinna proovib aga saada 2007. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalsuuna lõpetanud Alari Kasvand. Seni õppis ta Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turundamist.
«Neli aastat tagasi ahvatles mind see, et saaksin midagi huvitavat riigieelarvelisel kohal õppida, aga nüüd tean, mida tahaksin tegelikult õppida,» rääkis Kasvand.
«See on töö, kus saab piisavalt rääkida, organiseerida, lahendada probleeme, ja seda kas või Euroopa tasemel,» selgitas ta oma huvi eriala vastu.
Täna teeb Kasvand akadeemilist testi. Kui peaks juhtuma, et ülisuure konkursi tõttu ei saa ta ka riigieelarvevälisele kohale, jätkab ta maaülikoolis ja proovib järgmine aasta uuesti. «Ma lihtsalt tean, et pean sinna saama!» õhkas ta.
Tartu Ülikooli vastuvõtu spetsialisti Kaja Karro sõnul kerkisid viimastel päevadel konkursid loodusteadustes. «Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna keskmine konkurss on 3,8 inimest kohale,» ütles ta.
Tänavu Kadrioru saksa gümnaasiumi lõpetanud Liisa Eerot andis paberid sisse Tartu Ülikooli keemia ja bioloogia erialale ning Tallinna Tehnikaülikooli rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale.
Uus süsteem Tartu Ülikoolis, kus gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud saavad eelised, talle ei meeldi. «Ma leian, et see on tobe, sest riigieksamid ei loe siis põhimõtteliselt üldse,» ütles Eero.
«Kui ma riigieelarvelisele kohale ei saa, proovin välismaa ülikoolidesse, sest enamasti on need Euroopa Liidu kodanikele tasuta ja välismaal elamine ja õppimine on odavam kui Eestis tasulisel kohal olles – seal peaksin maksma ainult elamise eest,» lisas ta.
Jakob Westholmi gümnaasiumi lõpetanud Karl-Martin Kirt unistab saada füüsikuks. Valikeksamiks võttis ta füüsika, milleks õppimise käigus jõudis ta veendumusele, et see on tema ala. «Tulevikus näen ma ennast teadlase või õpetajana!» on ta kindel.
Kuigi tema eksamitulemused olid just humanitaarainetes väga kõrged, tahab ta end siduda siiski reaalerialaga. Riigieelarveväline koht teda ei heiduta, sest vanemad aitavad.