Üliõpilaste murekohaks eile haridusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud kõrgharidusreformi eelnõus on semestritasu, mida ülikoolid võivad hakata nõudma tudengitelt, kel ei õnnestu kõiki aineid edukalt sooritada.
Üliõpilased: semestritasu on tudengile ebaõiglane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul on eelnõus murekohaks 30 EAP ehk ainepunkti nõude mittetäitmisega kaasnev semestritasu. «Me ei saa pidada õigeks, et kui tudengil jääb mõni ainekursus sooritamata, peab ta hakkama maksma terve semestri eest. See on selgelt ebaõiglasem ja ka kõrgkoolide tänasest tavast karmim,» märkis EÜLi juht.
Nimelt ei pea eelnõu järgi täiskoormusega õppima asuv üliõpilane esimesel semestril õppekulusid hüvitama, kuid kui ta ei täida õppekava 30 EAP mahus, tekib õppeasutusel õigus temalt juba 2. semestril õppekulude hüvitamist nõuda. Kui üliõpilane kogub 2. semestril 30 EAPd, on tal 3. semestril jälle õigus nö tasuta kohale.
«Kui praegu jääb tudengil mõni aine sooritamata, siis peab taaskuulamise eest maksma ainepunktide järgi, mitte terve semestri eest,» selgitas Veldre.
«Kui soov on suurendada nominaalajaga lõpetajate arvu ja vähendada katkestamist ja selle juures mingite sanktsioonidega üliõpilasi ergutada, siis täiendava ja suurema rahalise koorma panemine sellist eesmärki ei täida,» arvas Veldre. «Mõistlik on ikka võtta ette peamine probleem ehk kehtestada vajaduspõhised õppetoetused ning jätta jõusse senised ja suhtelised mõistlikud sanktsioonid,» pakkus ta välja. Praegu peab tudeng täitma täiskoormuse nõuet, täites vähemalt 75 protsenti õppekavast ja püsima sellest tulenevalt ettenähtud õppeaja sees.
«Lisaks ei vasta eelnõu hetkel küsimusele, et kuidas on reaalselt tagatud kõigile motiveeritud ja võimekatele õppekoht kõrgkoolis. Eelnõuga sätestatakse, et õppekohtade arvu määravad kõrgkoolid, ent rahastusmudelist ei paista välja see, kuidas toimuks õppekohtade arvu muutmine, kui näiteks vastuvõtu järel on üliõpilaste arv oodatust suurem või ka väiksem. Kindlasti tuleks see tulevases seaduses selgemini välja tuua,» arvas Veldre.
Veldre polnud rahul ka sellega, et eelnõu ei puuduta kõrgkoolide vastuvõtu õiglasemaks muutmist. «Senisest enam tuleks arvesse võtta üliõpilaskandidaadi motivatsiooni ning vastuvõtt peaks toimuma isiklikul ponnistusel, ületamaks lävendi - mitte pingeridadel, kus kandidaadid pannakse omavahel võistlema ja keegi jääb kõrgkooli ukse taha pelgalt seetõttu, et polnud piisavalt õppekohti kõigile võimekatele ja motiveeritutele,» selgitas Veldre.
Ootavad õppetoetusi
Veldre sõnas, et üldjoontes vastab eelnõu üliõpilaskondade liidu ootustele, eriti mis puudutab eesmärki luua õiglane ligipääs kõrgharidusõppele. «Õppemaksuta ja õppekulude hüvitamiseta õppe on Eesti üliõpilastele oluline muudatus. See muudab Eesti kõrgharidussüsteemi õiglasemaks ja kindlasti parandab ka selle rahvusvahelist konkurentsivõimet ja mainet,» arvas Veldre.
«Kahjuks ei hõlma eelnõu endas aga õppetoetuste süsteemi muutmist, ent haridusministeerium on lubanud augustis esitada uue õppetoetuste kontseptsiooni, mistap on lootust, et õppetoetuste seadus võib samuti sel sügisel riigikogusse jõuda,» lisas ta.
Veldre lisas, et arvestades, et üliõpilased on seda muudatust oodanud aastaid, oli eelnõu menetluseks praegu äärmine aeg. «Samas on suvel palju asutused puhkusel ja ka kodanikeühenduste esindajad töödest rohkem eemal, mistap ei pruugi kõik osapooled saada piisavalt osaleda selles protsessis. Kehva osaluse tõttu võib keegi hakata algatust pidurdama,» pelgas ta.