/nginx/o/2011/07/13/669120t1he7ac.jpg)
Eesti ametivõimud rahuldasid Venemaal tagakiusatud muusiku ja blogija Savva Terentjevi ja tema pere varjupaigataotlused.
Politsei kinnitas Vene pagulasele varjupaiga andmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riik on tõepoolest andnud siis nimetatud inimesele ja tema pereliikmetele varjupaiga,» kinnitas politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo juht Harrys Puusepp Savva Terentjevi varjupaigataotluse rahuldamist.
Ta seletas, et kõik esitatud varjupaigataotlused vaadatakse läbi, kontrollitakse, kas inimene vastab pagulasena varjupaiga saamise tingimustele ning seejärel teeb riik otsuse.
«Savva Terentyev esitas politsei-ja piirivalveametile piisavalt tõendavaid dokumente ja andis ütlusi varjupaigataotluse esitamise põhjendatuse kohta. Amet kontrollis esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ning langetas esitatud taotluse suhtes positiivse otsuse,» selgitas Puusepp.
«Kui riik otsustab, et jah, anname talle varjupaiga, siis see inimesele ka antakse,» ütles Puusepp. Varjupaiga andmise otsuse langetavad ametnikud, mitte poliitikud. «Selle otsuse teeb politsei- ja piirivalveamet ja vastav pädev ametnik,» täpsustas ta.
Puusepp selgitas, et pagulaste puhul ei avalda amet kunagi konkreetselt, mis põhjustel keegi varjupaiga sai või millistele pagulasekriteeriumitele ta täpselt vastas. Samas ei keela keegi pagulasel endal seda selgitada.
«Riigil pole siinkohal kohane hakata rääkima, miks inimesele varjupaik anti. Me räägime siin ju ohvritest, kes on pagulased ning saanud Eestis varjupaika tagakiusamise eest,» rääkis ametnik.
Genfi konventsioon käsitleb pagulasena isikut, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või ei taha sinna tagasi pöörduda.
Eesti ühines 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Seega on Eesti võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kes vastavad konventsioonis sätestatud pagulase staatuse saaja tingimustele.