Eesti lubab paigaldada kahtlasi elektrikaableid

Riigi vähest kontrolli ja inimeste teadmatust kasutavad ära ehitajad – vähemalt nii väidavad mõned elektrikaablimüüjad.

«Kaabel on selline, millest tavainimene ei tea enne, kui kuuleb tuleõnnetuste statistikat,» rääkis endise Keila Kaabli, praeguse Draka Keila Cables Eesti müügijuht Priit Issakov. «Ja siis öeldakse ka vaid, et tuli sai alguse elektrisüsteemidest, aga täpsemalt ei ole võimalik enam kindlaks teha.»

Ehk kui anekdoodis varjab ravivead patsiendi surm, siis ebakvaliteetsete kaablite paigalduse korral on selleks tulekahju. Sama kinnitas Postimehele ka päästeamet, kelle hinnangul tükivad Eestis elektriseadmeid paigaldama oskusteta inimesed. Kui mullu oli elektriseadmetest alguse saanud tulekahjusid 131, siis tänavu juba 133.

Hinnalt odavamad

Issakov nentis, et Eestis müüakse ka ebasobivaid elektrikaableid üsna palju. «Julgen pakkuda, et 60 protsenti siin müüdavatest kaablitest ei ole meie kliimale vastavad,» lausus ta. «Praegu ostetakse kuskilt lõuna poolt odav kaabel, müüakse siin maha ja paigaldatakse majadesse. Kui on suvi, siis pole muidugi probleemi.»

Külma saabudes muutub aga kõik, ka Itaalia õhukese tallaga kingad ei pea Eesti või Soome talves vastu. Kui kaablit paigaldada või transportida miinuskraadide juures, võivad kaablisse tekkida mikropraod.

«Praod koguvad endasse niiskuse, mis satub kaablisse. Siis on vaid aja küsimus, millal pauk käib või tulekahi lühise tõttu alguse saab,» selgitas Issakov.

Põhjus, miks ehitajad sobimatuid kaableid paigaldavad, on lihtne: soojema kliima jaoks mõeldud kaablid on hinnalt kaheksa kuni kümme protsenti odavamad, see on ehitajatele aga suur raha. «Kui valgusti on nigel või viltu, oskab inimene ehitajalt aru pärida, aga kaabel on ju seina taga ja sinna ei näe,» rääkis Issakov.

Teine probleem tuleb Issakovi sõnul tootjate poolelt: nimelt ei kasutata kokkuhoiu eesmärgil kaablite valmistamisel piisavalt kvaliteetseid materjale. Näiteks pole vase kogus osal tootjail selline, nagu tootel reklaamitakse.

«Hämatakse ka nimetustega, mistõttu pole tavainimesel võimalik aru saada, millise tootega tegemist,» tõi Issakov näiteid. «Nime järgi on küll paigalduskaabel, aga sellele järgneb tavainimese jaoks mingi arusaamatu tähekombinatsioon.»

Issakovi sõnul on Euroopa Liidus riike, kus paigaldajatele kehtivad väga ranged nõuded. «Soome turg on üks parimaid, seal naljalt Lõuna-Euroopa kaablit müüa ei saa,» lausus ta.
Eestis pole Issakovi sõnul seadust, mis kohustaks kaabli paigaldajaid järgima kohalikke standardeid, mis lähtuvad kohalikest tingimustest. «Kui järelevalvet pole, siis saab ehitaja end puhtaks pesta,» ütles ta.

Vähene järelevalvevõimekus

Majandusministeeriumi kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõuniku Ago Pelisaare hinnangul tohib ühes liikmesriigis õiguspäraselt toodetud kaupa müüa ka teises riigis.

Pelisaare sõnul on Eestis probleemiks sobivate kaablite kasutamine sobivates tingimustes. «Iseküsimus on riikliku järelevalve tõhusus,» tõdes ta. «Riikliku järelevalve võimekus on otseses seoses kasutada olevate ressurssidega, mis omakorda lähtub rahandusministeeriumi etteantud eelarvesummadest.»

Esvika Elektri juhatuse liige Guido Tamm tunnistas, et riigi kontroll peaks olema professionaalne ja keskenduma eelkõige olulisemale. «Kui on tegemist kaabliga, mis ei vasta talle standardi järgi kehtestatud nõuetele, näiteks soone takistuse, isolatsiooni paksuse või muu tähtsa parameetri osas, võib hilisemal kasutamisel suuri probleeme tekkida,» nentis ta.

Tamme sõnul peaks riigi järelevalveorganid sellised tooted kindlaks tegema ja müügilt kõrvaldama. «Siiamaani on vist piirdutud rohkem toote markeerimisega seotud probleemide lahendamisega,» nentis ta.

Paigalduskaablite Euronõuded

•    Eestis võib müüa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi standardite järgi valmistatud nõutava märgistuse ja teabega varustatud kaableid.
•    Külmal ajal tuleb kaabli paigaldajal (elektritöö ettevõtjal) jälgida, et kaabel vastaks ettenähtud tingimustele.
•    Paigalduskaabel peab vastama harmoneeritud standardites sätestatud ohutusnõuetele või nende puudumisel vastama selle Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi rahvuslikule standardile, kus see on valmistatud.
•    Standard kehtestab ranged nõuded kaablisoonte takistusele, kuna näiteks soonte diameetri osas on kehtestatud vaid maksimaalne diameeter.
Allikas: tehnilise järelevalve amet, PM
------------------------------------------------------

Kommentaar

Meelis Kärt
tehnilise järelevalve ameti elektriohutuse osakonna juhataja:

Tulekahjude seost valedel tingimustel paigaldatud kaabliga ei ole täpsemalt uuritud, seega ei oska seda kinnitada. Kui on infot nõuetele mittevastavate paigalduskaablite müügi kohta, siis palume sellest meid teavitada.

Tehnilise järelevalve amet on kontrollinud ja kontrollib ka tulevikus Eestis müügil olevaid paigalduskaableid ja nende vastavust kehtestatud nõuetele.

Siiski tuleb Eestis arvestada asjaoluga, et kõiki kaableid ei saa Eestis tehtavateks paigaldustöödeks igal aastaajal kasutada. Eelkõige on kaabli lubatud madalaim paigaldustemperatuur selline, mis eeldab nii kaabli transportimisel ja hoidmisel kui ka paigaldamisel ümbrustemperatuuri pidevat jälgimist.

Seda tuleb jälgida kaablit paigaldaval elektritöö ettevõtjal, kes enda koostatava nõuetekohasuse deklaratsiooniga võtab selles osas ka vastutuse. Siiski tuleb neid nõudeid järgida ka nii projekteerijatel elektriprojekti koostamisel, tehnilise kontrolli teostajatel elektripaigaldise nõuetekohasuse hindamisel kui ka kaabli müügiga tegelevatel ettevõtetel.