Ametiühingute protest nullis ära Reformierakonna plaani jõustada majanduslanguse ajastul laineid löönud uus töölepinguseadus 2010. aasta 1. jaanuari asemel juba tuleva aasta 1. juulil.
Vana seaduse alusel koondatakse veel üle aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna poliitikute tahe ei suutnud murda sotsiaalpartnerite kevadist kokkulepet seaduse rakendamise aja kohta, peavad raskustes ettevõtjad kuni 2009. aasta lõpuni inimesi töölt lahti laskma vana korra järgi.
Turvalise paindlikkuse loosungi all kuulsust kogunud koondamispunktid lubavad tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kuid tal tuleb sellest sõltuvalt töötaja tööstaažist ette teatada 15–90 kalendripäeva. Praegu on teatamise tähtaeg 2 kuni 4 kuud.
Ehitusvahtude tootja Krimelte tegevjuht Alar Salum andis hiljuti koondamisteate üle 20 töötajale, sest firma otsustas tootmismahtude vähenemise tõttu vabaneda umbes kümnendikust oma töökätest.
«Parem oleks, kui ettevõtte jaoks oleks koondamine lihtsam,» märkis Salum, kelle sõnul käib tootmine lainetena, mistõttu on kord vaja töötajaid rohkem, kord vähem. «Tõusu- ja mõõnaaegu on keeruline prognoosida. Kui koondamine oleks paindlikum, siis võtaksin inimesi meelsamini ja kergemini tööle,» ütles Salum.
Ametiühingute keskliit (EAKL) teatas juba oktoobri lõpus, et seadust saab jõustada ainult siis, kui on täidetud 23. aprillil allkirjastatud kolmepoolse kokkuleppe kõik punktid. EAKLi juht Harri Taliga pidas varasemat rakendusaega võimatuks juba seetõttu, et eelarves pole raha töötutoetuse tõstmiseks poole alampalgani.
«Töötutoetus peaks suurenema enam kui kahekordseks võrreldes selle 1000 krooniga kuus, mis on kirjas 2009. aasta eelarves. Seda punkti üle parda visata kohe kindlasti ei saa,» sõnas Taliga.
Tööturgu raputava seaduse kiirem elluviimine oleks idee toetajate väitel andnud enam hingamisruumi ettevõtjatele, kellest paljud seisavad silmitsi pankrotiga. Seda nõudis sügisel korduvalt Reformierakond.
«Soovime luua inimestele võimalusi kiiremaks reageerimiseks ning ümberõppeks pidevalt muutuval tööturul,» ütles veel novembri alul justiitsminister Rein Lang.
Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu toetas laupäeval seaduse vastuvõtmist veel selle aasta jooksul. «Mahajäämus töösuhete reguleerimisel takistab Eesti majanduse arengut,» kinnitas erakonna esimees Mart Laar.
Eile arutas eelnõu õiguskomisjon ja otsustas selle detsembris seadusena vastu võtta. Kuna ametiühingud ei tagane oma seisukohast, ei kerkinud varasema jõustamise teema isegi üles.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on tõstnud esile töötuskindlustust ootavad muudatused, millest töötajale on tähtis hüvitise suurenemine töötuks jäämise korral 70 protsendini varasemast palgast. Samuti laieneb hüvitist saada võivate ring.
Ain Seppik lubab lahingut koalitsiooniga
Keskerakondlasest õiguskomisjoni liige Ain Seppik avaldas kahetsust, et Keskerakonna esitatud 103 muudatusettepanekust toetas komisjon vaid üht, väheolulist.
Kuna tegu on tulevikus väga paljude inimeste elu suuresti mõjutava eelnõuga, ei kavatse Keskerakond selle seadustamist valitsusliidu jaoks lihtsaks teha. Seppiku sõnul pole fraktsioonis veel arutatud, kas minna obstruktsionismile, mida enam kui sada parandusettepanekut võimaldaksid.
«Aga suures saalis läheb raskeks, me ei kavatse niisama istuda, kuigi paratamatult sõidab koalitsiooni teerull meist üle,» rääkis Seppik.
«Kaitseme nelja põhimõtet – oleme veendunud, et kehtiv seadus on märksa töötajasõbralikum. Me tahame muuta eelnõus oleva ebamäärase regulatsiooni palju täpsemaks. Samas oleme nõus jätma TLSi võlaõigussüsteemi,» lisas ta.
Lisaks soovib Keskerakond, et alaealiste töö puhul arvestataks rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nõudeid. Praegune seaduseelnõu kipub liialt lapsi tööle panema, lisas Seppik. (PM)