Järgmisest aastast Eesti vägede Iraagis viibimist raamivasse leppesse võib tekkida klausel, mis lubab siinse sõduri anda islamimaa kohtu alla. Kuigi eestlast otse võllapuu ei ähvardaks, tasuks sellist punkti võimalusel siiski vältida, leiab rahvusvahelise õiguse ekspert.
Nagu näitab 2006. aasta vanemveebel Andrei Koroli juhtum, ei saa milleski kindel olla, kui küsimuse all on stressirohket tööd tegevad kaitseväelased ja islamikultuuri reeglid.
Korol sattus islamiseadustega konflikti Araabia Ühendemiraatide lennuväljal, teel missioonilt koju. Tema süütegu – purjuspäi naispolitseiniku ahistamine füüsilise kontaktita – oli Eesti õiguse mõistes tühiasi. Talle sissejuhatuseks pakutud karistus ehk 80 kepihoopi on siin täiesti mõeldamatu.
Kuigi vääratus polnud ilmselt ka emiraatide kontekstis ränk, nõudis vanemveebli võõrast süsteemist päästmine siinsetelt ametnikelt siiski suurt pingutust ja läks Eestile väidetavalt ka kenakesti maksma.
Missioonipiirkonnas Iraagis poleks Koroliga toona midagi juhtunud. Tänavu 31. detsembrini kaitseb kõiki seal teenivaid võõrsõdureid Koalitsiooni Ajutise Võimu korraldus, mille alusel ei või Iraagi võimud rahvusvaheliste relvajõudude esindajaid kinni pidada ning kuriteo toime pannud sõduri üle tohib kohut mõista vaid tema enda kodumaa.
Uuest aastast ei pea välismaised sõdurid Iraagis korda enam mitte ÜRO mandaadi alusel, vaid Bagdadi kutsel, mis rajaneb operatsiooni juhtriigi USA ja Iraagi leppel.
Eile õhtul andis kaitseminister Jaak Aaviksoo allkirja Iraagi missiooni pikendamise eelnõule. Homme arutab dokumenti tõenäoliselt valitsus ja niipea, kui Bagdad on Eestile ametliku jätkamiskutse saatnud, liigub eelnõu riigikokku.
Kümmekond rida pikk eelnõu küsib seadusandjatelt vaid seda, kas nad on nõus pikendama missiooni tuleva aasta lõpuni. Mandaadi muutusega sõdurite jaoks teisenevad tingimused paneb paika eraldi paber, mille kinnitab valitsus või kaitseminister ja see pole avalik.
Kaitseministeeriumi rahvusvahelise õiguse büroo juhataja Ingrid Muuli sõnul võib eeldada, et Eesti kaitseväelaste staatus saab olema sarnane USA omaga. Viimase määratleb esmaspäeval Iraagi välisministri ja kohaliku USA suursaadiku allkirjad saanud osaliste relvajõudude staatust käsitlev leping ehk SOFA.
Ameeriklastel on SOFAd rohkem kui saja riigiga, nende seas näiteks Jaapani, Lõuna-Korea ja Saksamaaga.
Pärast ligi aastast kauplemist lõppeva ÜRO mandaadi tõttu lõpuks üsna kiirustades valminud USA-Iraagi SOFA sisu aga muutis paljud ameeriklased murelikuks. Sest teadaolevalt esimest korda ajaloos andis USA asukohamaa võimudele loa teatud tingimustel enda sõdurite üle kohut mõista: juhul kui need sooritavad ränga kuritöö väljaspool tööaega ja sõjaväebaasi.
Näiteks tegi Kongressi esindajatekoja relvajõudude komisjoni esimees Ike Skelton avalduse, kus märkis, et on väga mures, et USA sõjaväelastel ei pruugi enam olla täielikku immuniteeti Iraagi seaduste ees.
Ka Michigani senaator Carl Levin leidis, USA sõjaväelased peaksid olema täiesti kaitstud Iraagi kohtusüsteemi eest, sest see ei vasta just päriselt läänelikele standarditele.
Eesti esindajad väldivad praegu oma samalaadse dokumendi sisu tutvustamist argumendiga, et see pole veel valmis.
«Eesti ja Iraagi SOFA-teemalised läbirääkimised algavad pärast seda, kui Iraagi parlament on heaks kiitnud USA-Iraagi SOFA,» ütles Muul.
Erinevad Postimehega vestelnud kaitseministeeriumi ametnikud rõhutasid pigem, et võimalus, et Eesti sõdurid viibiksid vabal ajal baasist väljas, õhkõrn. Nagu ka võimalus, et kaitseväelane võiks võõral maal kuritegelikule teele sattuda.
Eile USA mõttekoja Välissuhete Nõukogu veebis rippunud USA SOFA mitteametliku versiooniga tutvunud Audentese Ülikooli juuraprofessori Evhen Tsybulenko sõnul peaksid eestlased võimalusel oma leppes Iraagi kohtusüsteemi lubavat punkti vältima.
«Põhiprobleem on see, millised reeglid paneb paika [kuritöö toimumise korral loodav] ühiskomisjon,» lausus ta. «Kui komisjon ei pane paika piisavalt kaitsvaid protseduure, võib tekkida probleem.»
Samas usub Tsybulenko, et Iraagi võllasse Eesti sõdur siiski ka halvimal juhul sattuda ei tohiks. «Isegi kui iraaklased sõjaväelase arreteerivad ja ta satub Iraagi kohtu alla, peaks teda siiski kinni pidama oma sõjaväe baasis,» selgitas ta. «Kui eestlane asub Eesti baasis, on ta põhimõtteliselt Eesti riigi territooriumil ja teda ei saa välja anda riiki, kus on surmanuhtlus.»
Professor rõhutas ka, et leping näeb ette kohtupidamise korraldamist kahepoolselt. Ehk kui USA või Eesti otsustab, et kohtuprotseduurid lähevad vastuollu sõduri kodumaa seadustega, ei saa Iraak enam midagi edasi teha.