Kahele asteroidile anti Eesti astronoomide nimi

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taevakaart Tartu tähetornis.
Taevakaart Tartu tähetornis. Foto: Sille Annuk / Postimees

Kahe Eesti astronoomi nimed on maikuust jäädvustatud taevakaardil. Nii on Tõnu Tuvikese auks nimetatud ja Päikesesüsteemi väikekehade andmebaasi kantud asteroid 11829 Tuvikene ning Izold Pustõlniku auks 11832 Pustylnik.

Asteroidid Tuvikene (1984 EU1) ja Pustylnik (1984 SC6) avastas Belgia astronoom Henri Debehogne 1984. aastal vastavalt 4. märtsil ja 21. septembril Euroopa lõunaobservatooriumis, kirjutab ajakiri Horisont.

Belgia kuninglikus observatooriumis Brüsselis Uccle's töötanud Henri Debehogne (1928-2007) avastas kokku üle 700 asteroidi, millest paljudele jäi tal endal nimi panemata. Selle õiguse pärandas Debehogne oma kolleegile Chris Sterkenile, kelle algatusel ongi nüüd kaks asteroidi saanud Eesti astronoomide nimed.

Mis seob Chris Sterkenit Eesti ja Eesti astronoomiaga, et ta kõnealustele asteroididele just Maarjamaa meeste auks nimed soovitas? Kommenteerib Tartu observatooriumi erakorraline teadur ja Eesti Astronoomia Seltsi esimees TAAVI TUVIKENE: «Tõnu Tuvikene on olnud Horisondi kauaaegne autor, kirjutas Päikesesüsteemist koos Enn Kasakuga nii ühes erinumbris kui ka 1997. aasta ilmunud kogumikus «Universum». Seda teemat ta valdas ning pidas seda oma elutöö osaks, kuigi polnud planeediuurija. Mulle on jäänud mulje, et tema huvi Päikesesüsteemi vastu kasvas välja kosmonautikahuvist. Teame planeetidest palju just seetõttu, et nende juurde on läkitatud sadu kosmoseaparaate. Ta jälgis hoolega, milliseid samme ses valdkonnas tehakse. Kogu info, mille põhjal ta kirjutas ja ettekandeid pidas, oli omal käel kogutud. Ta luges palju NASA uudiseid, süstematiseeris artikleid, hoidis toimuval pidevalt silma peal.

Eks Chris Sterkengi oli teadlik Tõnu Tuvikese populariseerimisvõimest ja kirjutamisoskusest, mistõttu ta vastava ettepanekuga ilmselt ka välja tuli. Tõnu Tuvikese viljaka populariseerimistöö tõttu on tema nime panek asteroidile igati põhjendatud.


Õigus asteroidile nimi panna on avastajal. Henri Debehogne enda avastatud asteroididele ise nimesid ei soovitanud, vaid pärandas selle õiguse kolleeg Chris Sterkenile, kes muu hulgas on minu doktoritöö juhendaja. Tema algatusel need kaks asteroidi Eesti teadlaste nimed saidki. Nimepaneku protsess kestab küll ligikaudu aasta, aga varem sellest Chris Sterkeniga juttu polnud ja mina kuulsin asjast alles siis, kui asteroidide nimed olid juba ametlikult kinnitatud: Chris Sterken saatis mulle e-kirja viitega asteroidide infoleheküljele, kus oli näha minu isa nimeline asteroid.
Izold Pustõlnik käis sageli konverentsidel, oli hea suhtleja ja sai kolleegidega alati hea kontakti, sest valdas mitmeid keeli - oli polüglott. Näiteks eesti keele omandas ta kolme kuuga sedavõrd, et pidas juba seminariettekanne eesti keeles. Ju nad konverentsidel kohtusid. Minu teada käisid Chris Sterken ja Izold Pustõlnik omavahel läbi, olid nad ju mõlemad täheuurijad.

Nimed, mis asteroididele pannakse, peavad olema tuntud ja nimetus peab olema välja teenitud. See ei pea olema tingimata inimese nimi, vaid võib olla ka kohanimi, riigi, linna või mõni muu nimi. Astronoomide-nimelised asteroidid on muunimelistega võrreldes isegi vähemuses.»

Tänaseks on taevakaardil kokku 19 nimeliselt Eestiga seostatud asteroidi: 768 Struveana, 1541 Estonia, 1743 Schmidt, 2099 Opik, 2506 Pirogov, 3738 Ots, 4087 Part, 4163 Saaremaa, 4217 Engelhart, 4227 Kaali, 5080 Oja, 6754 Burdenko, 11577 Einasto, 13955 Tõravere, 18872 Tammann, 35347 Tallinn, 35618 Tartu ning viimased kaks 11829 Tuvikene ja 11832 Pustylnik.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles