Arstiteadust ja õendust tudeerivad tudengid võivad pääseda kuni 11-kuusest ajateenistusest. Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu järgi tuleks neil läbida sõduri baaskursus ja katastroofimeditsiini kursus ülikoolis.
Arstitudengite ajateenistus võib tulevikus piirduda baaskursusega
19. juuli 2011, 00:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tagantjärele mõeldes oleks võinud kolme kuuga selle ära teha, aga samas oli pikem aeg kah täitsa meeldiv,» tõdes sel kevadel ajateenistusega ühele poole saanud ja nüüd arstiteaduse neljandal kursusel õpinguid jätkav Karmo Tali.
Võib-olla piisabki tulevikus üksnes mõnest kuust. Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi jäetakse ajateenistusse kutsumata kutsealune, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse arsti või õena ning läbinud kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe.
See tähendab, et arstiks või õeks õppiv noormees peab läbima üksnes spetsiaalselt meditsiinitöötajatele mõeldud sõduri baaskursuse ning Tartu Ülikoolis sel sügisel avatava sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse. Reservi pääseb ta siis, kui arsti- või õekutse käes.
«Ma arvan, et see on meeldiv, saab õpinguid kohe jätkata,» kiitis Tali mõtte heaks. «Endalgi tulid õpingutesse väikesed augud sisse, kuna vahepeal olin mitu kuud eemal. Päris palju asju on meelest ära läinud.»
Piisav reserv
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Hannes Krause märkis, et sõjalise baaskursuse programmi praegu koostatakse. Ta selgitas, et tervishoiutöötajate eristamine tagab, et riigil on sõjaajaks reservis piisavalt arste ja õdesid, kel peale oma väljaõppe oleks ka erialale vastavad ametikohad kaitseväe reservüksustes.
«Praegusel hetkel ei ole eraldi tervishoiutöötajate registrit,» nentis Krause. «See on viinud olukorrani, kus õppinud kirurg, kes on käinud ajateenistuses, võib olla määratud kaitseväe reservis näiteks autojuhi ametikohale.»
See ei ole tema sõnul otstarbekas, kui mõelda sellele, kui oluline on tervishoiutöötajate roll sõjaajal.
Muudatusi kutsealuste ajateenistusse kutsumisel on tulemas veelgi. Kui praeguse seaduse järgi kutsutakse ajateenistusse kuni 28 eluaastani, siis eelnõus on viimaseks võimaluseks 30. eluaasta.
«Vanusepiirangu muutmisel on lähtutud lähiriikide kogemusest, demograafilistest protsessidest ja riigikaitse vajadustest,» seletas Krause. Eeskujuks on Soome.
Läinud välismaale
Praegu on kutsealusena arvel umbes 48 000 meest, kes on 17–28-aastased ja Eesti kodakonikud. Sinna on sisse arvatud ka need, kes elavad välisriigis, ei ole omandanud põhiharidust või kel on topeltkodakondsus.
Kui ajateenistusse võetakse kuni 30. eluaastani, siis on mõnevõrra suurem lootus, et need takistused ajateenistuse asumiseks saavad kõrvaldatud.
«Kutsealuseks olemise piirvanuse pikendamine võimaldab sõjaväelist väljaõpet anda ka isikutele, kes kehtiva seaduse alusel vabastatakse ajateenistusse astumise kohustusest,» selgitas Krause.
Kui arvele võetavate kutsealuste hulgas on ka need, kes on sündinud väljaspool Eestit või läinud lapseeas koos vanematega välismaale elama, siis eelnõus soovitakse anda võimalus jätta nimetatud isikud alates 23. eluaastast ajateenistusse kutsumata.
«Peamine põhjus on see, et proportsionaalselt ei kaalu selliste isikute kutsumise keerukus ja selle kulud üles nende suhteliselt väheste isikute väljaõpetamisest tõusvat tulu,» märkis Krause. «Küsimus pole ju mitte ainult ühekordses ajateenistuse läbimises, vaid ka järgnevas teenistuses reservis.»
Noppeid eelnõust
• Ajateenistusse astumisest vabastatakse inimene, kes on saanud 31-aastaseks.
• Kui praegu peab ajapikenduse saamiseks kasvatama vähemalt kahte last, siis nüüd piisab ka ühest alla kolme aastasest lapsest.
• Ajateenistusest vabastatakse inimene, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena ning on läbinud kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe.
• Kui kutsealune on läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse välisriigi relvajõududes või olnud sõjaväelasena välisriigi relvajõududes vähemalt 12 kuud, siis on ta saanud juba vastava sõjaväelise väljaõppe ning teda ei ole vaja enam ajateenistusse kutsuda.
Allikas: kaitseministeerium