Liiklusseaduse muudatused toovad kiiruskaamerad ja karmistavad karistusi

Kajar Kase
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Automaatsest kiiruse mõõtmisest teavitav liiklusmärk Tallinna-Tartu maanteel Harjumaal. Siseminister ei avaldanud, kus kontrollmõõtmine läbi viidi.
Automaatsest kiiruse mõõtmisest teavitav liiklusmärk Tallinna-Tartu maanteel Harjumaal. Siseminister ei avaldanud, kus kontrollmõõtmine läbi viidi. Foto: Toomas Huik

Riigikogu toetuse leidnud liiklusseaduse ning karistusseadustiku muudatused tähendavad alates järgmisest aastast kiiruskaamerate ülesseadmist ning mitmete liikluskaristuste karmimaks muutumist.



Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ken-Marti Vaher ütles seadust tutvustades, et maanteeamet on valmis 16 kiiruskaamera paigaldamiseks nii Tallinna-Tartu kui ka muude teede olulisematele riskikohtadele. 

Seadusemuudatustega muutuvad karmimaks karistused joobes juhtimise eest, kuid hakatakse vahet tegema joobeseisundis juhtimisel ja lubatud alkoholipiirmäärade ületamisel.

Joobes juhtimine algab sellest, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi.  Sellisel juhul on automaatselt tegemist kuriteoga. Kui alkoholi veres vähem, on tegemist väärteoga, sest statistika näitab, et alates sellest joobeastmest kasvab oluliselt raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste oht, seisab eelnõu seletuskirjas.

Seadus karmistab karistusi kiiruseületamise eest. Kuni 20 km/h kiirust ületajat võib trahvida senise kümne trahviühiku asemel kuni 30 ühiku ehk 1800 krooni suuruse trahviga. 21-40 km/h kiiruse ületamise maksimumkaristus tõuseb praeguselt 3000 kroonilt 6000 kroonini.

Seadus kehtestab eraldi rikkumisena turvavööta sõitmise, mille korduval eiramisel võib karistada kuni 6000 krooni suuruse trahviga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles