Euroopa tervishoiusüsteemide uuring külvas Eesti üle kiidusõnadega. Millises valdkonnas siis teeme silmad ette kuldmedaliga pärjatud Hollandile ning millised on Eesti valupunktid, uurisid Kristi Leppik ja Karin Volmer.
Eesti tervishoiusüsteem hiilgab Euroopas patsiendisõbralikkusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peaaegu et üle jõu käiv tulemus meie rahastamise juures!» hõiskas haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov.
Nimelt on Eesti paigutatud 11. kohale Euroopa patsiendisõbralikemate tervishoiusüsteemide pingereas, edestades sellega näiteks Belgiat, Suurbritanniat, Hispaaniat ning ka Itaaliat.
Erinevalt Eestist on Suurbritannia murelapseks keskne tervishoiusüsteem. «Sellise hiiglasliku süsteemi haldamiseks on vaja tasemel juhte,» märkis uuringu läbi viinud analüüsi- ja teabeorganisatsioon Health Consumer Powerhouse.
Samas, e-tervises Eestist saareriigile vastast ei ole ja Suurbritannia kuulub selles vallas nelja parema riigi hulka.
Kroonihind ja eurohind
Üle kullati Eesti raviteenuste hinna ja kvaliteedi suhteid kajastavas tabelis, kus uuringus esikohale tulnud Holland jääb meile alla peaaegu 200 punktiga. «Eesti lööb selles võistluses platsi puhtaks,» seisis uuringus.
Samas, valupunktina kajastus patsiendi maksejõuetus hambaravis, mille eest anti Eestile võrdselt Belgiaga kõige madalamad punktid.
Arstlike tulemuste tabelis tegi Eesti Belgiale aga ära. «Kuigi arstiabi kättesaadavus on hea, siis tulemuste kvaliteet võiks olla parem,» seisis uuringus. Samuti edestas Eesti pea et poolte punktidega Belgiat uute ravimite kättesaadavuses.
Eesti oli üldtabelis ees ka Itaaliast, kes jagas koos Tšehhiga kuueteistkümnendat kohta. Itaalia nõrkusena märgiti just arstiabi kättesaadavust ja uuringu tegijad soovitasid anda patsientidele rohkem võimu.
Seitse aastat Itaalias elanud endise poliitiku ja praegu Viljandimaal Saarepeedi vallas Uue-Rõuna talu pidava Ilmar Mändmetsa sõnul talle seal elades tervishoiusüsteemis suuri erinevusi võrreldes Eestiga silma ei hakanud. «Ma ka ei puutunud eriti arstidega kokku ja ei oska ehk seepärast nii hästi kirjeldada,» selgitas ta.
Küll aga jäid mehele Itaalias viibimisest meelde arstiabi kõrged hinnad. «Maksta tuli tunduvalt rohkem kui Eestis ja mõningate operatsioonide puhul kolossaalseid summasid,» rääkis Mändmets. Ta tõi näite, et kui põlve artroskoopia puhul tuleks Eestis ehk välja käia 5000 krooni, siis Itaalias sama protseduuri eest 5000 eurot.
Kuigi Soome edastas üldises järjestuses Eestit kahe koha võrra ja 36 punktiga, on meie ootejärjekorrad arstikabineti ukse taga siiski tunduvalt lühemad kui põhjanaabritel.
Soome ootejärjekordi nimetati uuringus lausa nende Achilleuse kannaks. Samuti hindas uuring nende arstiabi pakkumist keskmiselt mitte heaks, aga samas kalliks.
Haigekassa juhi Danilovi sõnul pole ükski teine Eesti avaliku sektori haru veel Euroopas nii häid tulemusi saavutanud kui tervishoiusüsteem.
«Patsiendi õigused ja läbipaistvus on päris hea, üle keskmise on ravi kättesaadavus, raha kasutus on meil ka päris hea,» loetles Danilov kõrgeid punkte saanud kategooriaid.
Ometigi tekitasid uuringu tulemused küsimusi näiteks Eesti Patsientide Esindusühingu juhatajal Pille Ilvesel.
«Kas on mõne teema ees silm kinni pigistatud?» päris Ilves, kelle hinnangul on nii kõrge tulemus kahtlane eriti just patsiendi õiguste osas. «Eestis ei ole siiamaani veel patsiendi õiguste seadust, enamikus riikides on see aga olemas.»
Nimelt jagas Eesti patsiendi õiguste tabelis Hollandiga kolmandat kohta. Ettepoole reastusid vaid Taani ja Leedu.
Eesti Patsientide Esindusühing näeb siinse tervishoiusüsteemi asetamist Euroopas nii kõrgele kohale pigem negatiivsena. «Isegi vastutustundetu on Eestit nii heas valguses näidata,» tõdes Ilves.
Eesti järjest tõusnud
Ilvese sõnul on mittetulundusühingutel nüüd ilmselt raskem fondidest raha küsida. «Kui me ei tunnista oma probleeme, siis Euroopa Liit ei saa ka aidata,» leidis Ilves.
Patsientide esindusühingu juhi arvamusi ei jaganud aga haigekassa juht Danilov. «See annab meile jõudu mõelda, et siiani oleme õigesti toiminud ja nii tuleb ka edaspidi teha,» rõõmustas ta ning lisas, et uuringu hea tulemus on ka uhkuse küsimus – kogu aeg ei saa kerjamas käia.
Kuues kategoorias, mis käsitlevad 34 tulemuslikkuse näitajat, sai Eesti 669 punkti tuhandest, edestades sellega enam kui 200 punktiga näiteks Lätit, kes 31 riigi seas platseerus seekord viimasele kohale. Ligi 150 punktiga edastas Eesti ka Leedut. Põhjanaaber Soome asus 705 punktiga üheksandal kohal.
Uuringus hinnati patsiendiõigusi ja -infot, e-tervishoidu, ravijärjekordi ning ravitulemusi. Samuti süsteemi pakutavaid võimalusi ja ravimeid. Näiteks on ooteaegade juures hinnatud võimalust pääseda haigestumise päeval perearsti vastuvõtule ja hakata vähi korral ravi saama kiiremini kui kolme nädala jooksul.
Kokku võrreldi uuringus 31 Euroopa riiki. Uuringut on läbi viidud alates 2005. aastast ja iga aastaga on Eesti edetabelis järjest tõusnud.
Noppeid Euroopa riikide patsiendisõbralikkuse uuringu tulemustest
• Bulgaaria
Ühiskondlik tervise seisund sõltub ühtlasi tõsiselt rahva ellusuhtumisest (suitsetamine, alkoholism, rasvumus), põhjustades palju südamehaigusi.
• Hispaania
Küllaltki hea ravimite kättesaadavus, ent liiga hea antibiootikumide kättesaadavus.
• Horvaatia
Võimalik tuleviku liider oma regioonis, ootame järgmise aasta tulemusi.
• Kreeka
Doktorid valitsevad. Liiga palju altkäemaksu maksmist arstidele. E-tervisest pole Kreekas aga midagi kuuldud.
• Küpros
Kui patsiendil on paks rahakott, saab ta head arstiabi.
• Leedu
Pikk tee minna, saavutamaks häid tulemusi. Aga näha on, et Leedu on põhjast ülespoole ronima hakanud.
• Luksemburg
Mis on hoidnud tagasi e-tervise arendamist – liigne rahulolu iseendaga?
• Läti
Vahenditest puudus ja pole tarbijasõbralik ühiskond. Riik ei koosne mitte ainult Riia vanalinnast.
• Makedoonia
Üldse mitte halb, kui arvestada vahendite kättesaadavust ja riigi sotsiaalmajanduslikku tausta. Puudu jääb teenuste ulatusest.
• Malta
Suur diabeetikute arv – hakkab saama kõrgeima rasvumisprotsendiga riigiks Euroopas.
• Norra
Kuigi tervisevaldkonda on raha lausa kallatud, on siiski mõningad probleemid jäänud. Aeglane uute ravimite sissetöötamisel.
• Portugal
Väike laste suremus on üks väheseid kirsse tordil. Vajab pidevat tööd, et midagi paremuse poole muuta.
• Prantsusmaa
Kui vajad meditsiinilist informatsiooni, küsi oma arstilt, kas kuskil mujal pole see kättesaadav. Ootejärjekorrad spetsialistide juurde võivad tulevikus pikeneda.
• Rootsi
Riigi tervishoiusüsteem ei ole leidnud lahendust ootejärjekordade kahanemisele.
• Saksamaa
Hea teenuste kättesaadavus, aga üllatavalt keskmine tulemustes ja teenuste ulatuses. Saksamaa ei kutsu aktiivselt näiteks naisi mammograafilistele uuringutele.
• Taani
Euroopa Liidu liider patsiendi õiguste ja e-tervise tabelis. Taanlased on väga rahul oma esmaabiga, tulemused on paranenud; seepärast ka tinglik hõbemedal. Ootejärjekorrad võiksid olla lühemad.
Allikas: www.healthpowerhouse.com
Arvamused
Raul Kerstenbeck (27)
üliõpilane Rootsis Stockholmis
Olen rahul Rootsi süsteemiga, sest alati olen saanud arstile aja ja oskuslikku abi. Samas tõsisemate hädade korral võivad järjekorrad olla väga pikad. Rootsist võiks eeskuju võtta sellest, et mitte jooksutada inimest erinevate arstide vahel, vaid teha kõik, et leida kiire lahendus. Hoolimata efektiivsest turumajandusest on Eestis siiamaani tunda Nõukogude-aegset suhtumist ja hoolimatust.
Katrin Hämelainen (23)
endine lapsehoidja Belgias
Töötasin aastatel 2004–2005 Antwerpeni lähedal Kalmthouti külas rikaste rajoonis. Pere, kus töötasin, oli rahul, sest perearst elas lähedal ja tema juurde sai iga kell minna. Eestlastel oleks belglastelt õppida teeninduses. Eestis kuuleme paraku väga tihti, et teenindus on lihtsalt õudne. Eestis puudub arstidel inimlik suhtumine, mul on vaid üksikuid häid kogemusi olnud.
Jekaterina Poranjan (21)
elab Suurbritannias 2005. aastast, klienditeenindaja
Pikad ootejärjekorrad sunnivad britte pöörduma erameditsiini poole, aga see on väga kallis. Palju tehakse ka operatsioone, mida riiklik tervisekaitse ei rahasta. Paljud britid kasutavad näiteks Ida-Euroopa arstide teenuseid, eelkõige hambaravis, sest kvaliteet on sama, ent teenus on poole odavam. Suurbritannia arstid on sõbralikumad ja lahkemad ning see korvab ka pikad ootejärjekorrad.
Silver Traat (27)
elab Hispaanias 2006. aastast, müügimees
Üldiselt olen Hispaania tervishoiusüsteemiga rahul, ent kuna tegu on kõigile tasuta teenusega, siis kiputakse seda kuritarvitama.
Esimese kerge nohuga pannakse ennast juba spetsialisti juurde järjekorda ning loomulikult vanemad inimesed käivad niisama haiglas suhtlemas ja doktoritega lobisemas. Sellest tulenevalt kipuvad järjekorrad pikaks venima.