Külmutajad panid Ilvese valiku ette

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vajutage pidurit riigikogu ebaõiglasele palgatõusule!.
Vajutage pidurit riigikogu ebaõiglasele palgatõusule!. Foto: .

Riigikogu paljunäinud saal oli ilmselgelt pingest laetud, enne kui 53 saadikut eile oma palgatõusu peatamise poolt hääletas. Sama otsus paneb pinge alla ka president Toomas Hendrik Ilvese, kelle kätes on tundliku seaduse edasine saatus.


Seadus, mille eesmärk on hoida riigikogu liikmete palku kuni 2011. aasta märtsis toimuvate valimisteni praegusel tasemel, läks läbi õige napilt. Veel vahetult enne hääletuse lõppu seisis tablool number 49. Lõpuks lõi spiikri haamer ära 53 poolthäält minimaalselt hädavajaliku 51 asemel, mida alla poole saali tervitas tugeva aplausiga.



Kui Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud, sotsiaaldemokraadid ning ka üksikud rahvaliitlased muhelesid või lausa naersid, siis hääletamata jätnud reformierakondlased võtsid tulemuse vastu tõsiselt või koguni kivinenult. Vaoshoituks jäid ka keskerakondlased, kelle 23 toetushäält otsustasid tegelikult asja.



Juba ette oli teada, et seaduse kinnitamine tähendab president Ilvesele üht tema senise ametiaja raskemat proovikivi. Ühtpidi panevad riigipea sundseisu 8. septembril riigikogu ees öeldud sõnad, et ta on sunnitud sellise seaduse riigikokku tagasi saatma.



Eesmärgipõhine tõlgendus


«Kui parlament asub populistliku surve all tegema põhiseadusevastaseid seadusi – lootes, et president niikuinii on sunnitud need tagasi lükkama –, siis tähendab see vastutuse veeretamist kellegi teise kaela,» hoiatas Ilves toona.



Ka tsiteeris Ilves põhiseaduse paragrahvi 75, mille järgi tohib riigikogu muuta oma tasusid puudutavat seadust vaid järgmise koosseisu jaoks.



Samas andis president juba hilissuvel ette toe seadusele, mis külmutab tema enda, ministrite, kohtunike, riigikontrolöri ja õiguskantsleri töötasu. Eliidi palgatõusu peatamist pooldas eile 77 saadikut.



Seaduse väljakuulutamise kasuks räägib aga hulk kõnekaid argumente, neist kõige mõjukamana rahva enamiku poolehoid sellele sammule.



Sotsiaaldemokraat Hannes Rumm ning Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidust on korduvalt rõhunud rahva ootustele ja õiglustundele ning vajadusele olla raskel ajal muu ühiskonnaga solidaarne.



Kadriorule ei ole ka saladus, et mitmed Eesti õiguskorüfeed peavad seesugust palkade külmutamist igati õiguspäraseks. Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk on leidnud, et põhiseadust ei tule tõlgendada mitte grammatikast, vaid eesmärgist lähtudes.



Seega on keelatud enda töötasu suurendada, mitte aga seda vähendada. Sama meelt on ka õiguskantsler Indrek Teder.



Toompea kuluaarides sõlmiti eile juba Ilvese võimalike käikude osas esimesi kihlvedusid. Mitu saadikut arvab, et kui president jätab seaduse jõustamata, peab lõppvastuse andma riigikohus. Selle skeemi korral peab riigikogu sama seaduse veel ühe korra vastu võtma.



Poliitikud ootuses


Ilvese pressiesindaja Toomas Sildami sõnul on midagi raske kommenteerida enne, kui seadus on jõudnud presidendi kantseleisse. «Aga kõigil on kasulik värskendada oma mälu sellega, mida vabariigi president ütles riigikogu hooaja avaistungil,» lausus Sildam.



Kui kehtima jääb senine kord, kerkib riigikogu realiikme palk aprillis umbes 6000 krooni võrra. See summa tuleneb rahandusministeeriumi prognoosist, et keskmine palk on IV kvartalis 13 706 krooni. Uuel nädalal võib see summa küll pisut väheneda. Sel juhul peab umbes 30 miljoni krooni võrra kosuma ka riigieelarve.



Reformierakond saatis eile eesliinile Igor Gräzini, kes nimetas juhtunut korruptsiooniks.


«Erakonnad, kes teavad, et põhiseadus keelab iseendale palga määramise, kuid teevad seda sellest hoolimata, seadustavad ringkäenduse ja korruptsiooni,» sõnas ta. «Ega rahvas pole loll, ta teab hästi, et külmutamine võib praegustes oludes tähendada hoopis seda, et sellega takistatakse palkade vähendamist.»



«Kui teoreetiliselt peaks aset leidma keskmise palga langus, langevad ka need palgad,» lükkas mõlemat palgaseadust kaitsnud Reinsalu selle väite ümber.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles