Hollandis Haagi rahvusvahelises koolis töötava matemaatikaõpetaja Marit Zahkna sõnul on tema töökoormus praegu suurem kui Eestis töötades, aga ka palk on märksa suurem.
Õpetaja võõrsil: palk on parem, tööd rohkem
21. juuli 2011, 20:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle tundub, et Eestis õpetades jäi mulle rohkem vaba aega,» vastas Haagi rahvusvahelises koolis töötav Marit Zahkna, kui palusin tal võrrelda tema töökoormust Eestis ja Hollandis.
Naise sõnul arvestas ta sel aastal välja, et tal tuli u 30 tundi nädalas veeta, kas lapsi õpetades või neid valvates. Ühes töönädalas oli tal 24 matemaatikatundi, sellele lisandus kolm korda nädalas toimuv klassijuhatajatund.
Lisaks oma põhitööle tuleb Haagi koolis õpetajatel ka kaks korda nädalas käia asendamas puuduvaid kolleege. «Sa võtad teise õpetaja ettevalmistatud materjali ja lähed tundi. Nii olen mina näiteks andnud prantsuse keelt,» tõi ta näite. Ka peavad õpetajad pidama korda sööklas ja vahetunni ajal, aga käima ka lastega reisidel. Haagi koolis on normkoormuseks 24 tundi.
Kuigi teise inimese rahakoti sisu pole ilus uurida, tunnistas õpetaja, et teenib Hollandis väga hästi. Seda osaliselt tänu ületundidele, aga ka talle kui välismaalasele laienevale maksusoodustusele. Zahkna sõnul töötab näiteks enamik tema hollandi kolleegidest osalise koormusega, sest astmelise tulumaksu tõttu ei tasu täiskohaga töötamine end ära.
Vähe hindeid
Õpetaja sõnul pole suurt vahet, kas õpetada matemaatikat Eestis või Hollandis. «Matemaatikat õpetad ikka nagu siin, järgin vaid teist programmi, aga selle õppisin kiiresti selgeks,» rääkis õpetaja, kelle koolis õpetatakse rahvusvahelise IB programmi järgi. Suurim erinevus olevat aga suhtlemises lapsevanematega, kes tahavad pidevalt õpetajaga kontaktis olla ja saadavad talle iga päev meile. «Kuna seal on rahvusvahelised lapsed, siis peab ka ette vaatama, mida sa klassis teed või räägid, et kedagi mitte solvata,» tõi ta välja veel ühe erinevuse.
Küll aga ei panda rahvusvahelises koolis nii palju hindeid kui Eestis. «Hinnatakse ainult suuri teste ja iseseisvaid uurimistöid, mille tegemiseks on kaks nädalat aega,» selgitas ta. Nii võib juhtuda, et laps saab aines aasta jooksul vaid kaheksa hinnet. Küll aga tehakse kaks korda aastas eksameid läbivõetud osa kohta.
Kui hinnete panemise peale õpetajal väga palju aega ei kulu, siis üksjagu tööajast kulub laste iseloomustuste kirjutamiseks. «Ma õpetan matemaatikat 100-le lapsele ja nende kohta tuleb paar-kolm korda aastas kirjutada lühike, umbes kolmelauseline iseloomustus,» rääkis ta.
Pärast seda toimuvad nn lastevanemate õhtud, kus õpetajad istuvad suures saalis laudade taga ja igal eelregistreerunud lapsevanemal on viis minutit aega õpetajaga rääkimiseks. Nii käivad lapsevanemad registreerimisnimekiri otsekui kui vanaaegne tantsukaart peos õpetajate juures ja uurivad, kuidas lapsel läheb või miks õpetaja teda just nii iseloomustas. «Kusjuures see on väga populaarne,» lisas õpetaja.
Heategevus
Kuna rahvusvahelises koolis on heategevus väga populaarne, siis on klassijuhataja töö üheks ülesandeks ka kõikvõimalike korjanduste korraldamine . «Kui kusagil midagi juhtub, siis meie korjame raha,» rääkis ta. Sel aastal osalesid tema kuuenda klassi õpilased aga nn kingakarbi projektis, kus iga laps kaunistas klassijuhataja tunni ajal karbi ja täitis selle mänguasjade või joonistustarvetega. Kaunistatud karbid saadetakse arengumaade lastele.