Rakenduskõrgkoolide populaarsus jätkub

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis andis Erich Keler eile oma sisseastumisdokumendid üle kõrgkooli assistent-referendile Mari-Leen Toomele.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis andis Erich Keler eile oma sisseastumisdokumendid üle kõrgkooli assistent-referendile Mari-Leen Toomele. Foto: Peeter Langovits

Tänavu esitati rakenduskõrgkoolide riigieelarvelistele kohtadele varasemaga võrreldes sama palju või rohkemgi avaldusi. Noored põhjendavad oma valikut sealse õppe praktilisusega.

Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeosakonna vastuvõtuspetsialist Tiiu Rivis sõnas, et avaldusi on eelmiste aastatega võrreldes pigem rohkem laekunud. Konkurss oli 12 õppesuunale keskmiselt üheksa inimest kohale. Rivise sõnul ei jää neil ühelgi erialal kohad täitmata ja aastast aastasse on ka pingeread samad.

Tehnikakõrgkooli laekus 262 riigieelarvelisele kohale 2418 avaldust. Kõige populaarsemale erialale, transport ja logistika, esitati 421 avaldust 25 kohale.

Logistikasse kandideeris ka Tartu Kutsehariduskeskuse lao­majanduse eriala lõpetanud Emmi Ojala.
«Eelistan rakenduskõrgkooli, sest seal on palju praktikat, mis annab võimaluse kohe pärast kooli või juba kooli kõrvalt tööle asuda,» ütles Ojala. Ta lisas, et suur pluss on ka eraldi pingerida kutsekooli lõpetajaile, mis annab suurema võimaluse saada tasuta kohale.

Tehnikakõrgkool kui suurim rakenduslik kõrgkool tagab Rivise sõnul väga hea praktikabaasi, samuti tehakse aktiivset koostööd ettevõtetega. «Meil on tööturule suunatud õpe ja seega ei ole üldjuhul kooli lõpetanute seas töötuid,» lisas Rivis.

Päevasesse tasuta õppesse avaldusi enam esitada ei saa, kuid kaugõppesse saab seda teha 29. juulini.

Transpordi ja logistika erialale kaugõppesse kandideerinud Erich Keler ütles, et kuigi ta juba töötab, on tema ammune plaan olnud ennast täiendada ja lisateadmisi hankida. «Usun, et saan siit eluks vajalikke praktilisi teadmisi ja loodan siiralt, et saan sisse,» rääkis ta.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli on esitatud 2505 sisseastumisavaldust, sealhulgas 2115 avaldust riigieelarvelisele kohale.

Avalike suhete juht Heli Kraft rääkis, et ülipopulaarseks on tõusnud ämmaemanda eriala, kuhu on konkurss 9,5 inimest kohale. Palju oli ka hambatehnikuks soovijaid – 14,6 kandidaati kohale.
«Populaarsust kogub ka suhteliselt uus eriala terviseedendus, kuhu oli tasuta kohale 2,6 kandidaati,» kostis Kraft.

Mereakadeemiasse laekus 1082 avaldust, mis on avalike suhete juhi Liis Aaviku sõnul võrreldav eelmiste aastatega.

Endiselt esitati kõige rohkem avaldusi sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise erialale, kuhu oli konkurss 24 kandidaati kohale.

«Hüdrometeoroloogia ja loodushoiu eriala sel aastal õppida ei saa, sest õppekava ei suudetud uuesti akrediteerida, küll aga saab seda osaliselt õppida veeteede ohutuse erialal,» ütles Aavik. Ta lisas, et järgmine aasta tuleb uue erialana juurde kalandus.

Lennuakadeemiasse esitati viiele erialale ligikaudu 700 avaldust. Teabeosakonna juhataja Liis Linn sõnas, et ühelegi erialale ei laekunud oodatust vähem avaldusi.

«Ei saa öelda, et konkurss oleks ka oodatust kõrgem olnud, kuid siiski esitati võrreldes eelmise aastaga 30–40 avaldust rohkem,» lisas ta.

Lennuakadeemias on läbi aegade olnud suur konkurss pilootide ja lennujuhtide erialale, eelmise aastaga võrreldes laekus märgatavalt rohkem avaldusi õhusõiduki hoolduse erialale.

Kõrgemasse Sõjakooli esitati 139 sisseastumisavaldust. Populaarseim on maaväe õppesuund, kuhu oli 69 soovijat. Populaarsuselt järgnevad rakenduskõrgharidusõppe õhuväe õppesuund ja aastane nooremohvitseride kursus kõrghariduse baasil.

«Konkurss neile erialadele on keskeltläbi üks avaldus õppekohale, see tähendab, et kõik, kes läbivad sisseastumiskatsed edukalt, saavad meile õppima,» sõnas teavitustöö spetsialist Lauri Rikas.

Avaldusi ei ole aga esitatud aastasele mereväe nooremohvitseride täiendusõppekursusele eelneva merendusalase kõrghariduse baasil.

Teist aastat Kõrgemas Sõjakoolis õppiv Erik ütles, et tema on oma valikuga väga rahul.

Lennuakadeemiast ületulnuna leidis ta, et Kõrgem Sõjakool pakub kopsaka stipendiumi ja majutuse näol õppimiseks parimaid tingimusi.

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õppeprorektori Merje Vaide sõnul on avaldusi võrreldes eelmise aastaga laekunud kõvasti enam, esimese vastuvõtunädala jooksul isegi kaks korda rohkem. Kokku on 4. juulist esitatud 452 avaldust, ent kandideerida saab veel 12. augustini.

Populaarseimateks erialadeks on sotsiaaltöö, majandusarvestus ja ärikorraldus. Lisaks neile on suurem huvi ka kaubandusökonoomika ja sekretäri töö vastu.

Kõige rohkem avaldusi

Tallinna Tervishoiukõrgkool

•    Õe erinevad õppekavad 1343
•    Ämmaemand 273
•    Farmatseut 229

Mereakadeemia

•    Sadamamajandamine ja meretransport 356
•    Tüürimehe amet 277
•    Laevajõuseadmete eriala 128

Eesti Lennuakadeemia

•    Õhusõidukijuhtimine 228
•    Lennuliiklusteenindus 145
•    Lennundusettevõtte juhtimine 111

Tallinna Tehnikakõrgkool

•    Transport ja logistika 421
•    Ehitusvaldkond 263
•    Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 259

Kõrgem Sõjakool

•    Maaväe õppesuund 69
•    Õhuväe õppesuund 20
•    Nooremohvitseri kursus 19

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

•    Sotsiaaltöö 151
•    Majandusarvestus 107
•    Ärikorraldus/ärijuhtimine 96

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles