Parts märgistaks kihelkondade piirid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol näidatud kihelkonnad ei asu tegelikkuses kõrvuti.
Fotol näidatud kihelkonnad ei asu tegelikkuses kõrvuti. Foto: Fotomontaaž/Kimmo Liivak

Hoolimata kokkuhoiuajast on Eesti Rahva Muuseumil soov viia ellu president Lennart Meri kunagine idee märgistada ära eestiaegsete kihelkondade piirid. Algatust pidas huvitavaks ka minister Juhan Parts.


President Lennart Meri endise nõuniku ja praegu ajakirja Akadeemia toimetaja Toomas Kiho sõnul on idee kihelkonna piire tähistada juba pikka aega õhus olnud.

Ka tänavu on sildid Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva ürituste raames jutuks olnud, nende kaudu sooviti eestlastele ajaloolisi juuri lähemale tuua. «Nii kaugele aga, kui praegu idee juba jõudnud on, sellega jõutud ei ole,» ütles Kiho.

Eesti Rahva Muuseum haaras härjal sarvist, sest järgmisel aastal saab muuseum saja-aastaseks. «Sama kihelkondlik liigestus on ju muuseumi teadustöö alus,» selgitas Kiho muuseumi algatust.

Juurte otsing

Muuseumi direktor Krista Aru tutvustas ideed ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, kelle sõnul on tegu küll huvitava algatusega, ent esialgu on küsimus rahastamises.

Samas lubas minister igati projektile kaasa aidata.

«Tegemist on juurte otsingutega ja kultuuriidentiteedi meenutamisega,» rääkis minister, kelle sõnul ei ole mõnel pool kihelkondade tunnetus eriti tugev.

«Kihelkondade piiride märgistamine tuletaks ka eriliselt nüridele meelde, et praegune Eesti haldusjaotus on pärit Nõukogude ajast,» lausus ta ja lisas, et tema nimetaks Nõukogude võimu ülekäimist Eestist kõige suurema tugevusega orkaaniks.

Kihelkondi oli Eestis enne okupatsiooni 115, mida on poole vähem kui praegu omavalitsusi. «Ikkagi on jätkuvalt haldusreform oluline samm Eesti jaoks,» vastas Parts küsimusele, kas valdade sildid korjatakse sellisel juhul kokku ja jäetakse alles ainult kihelkondade märgistused.

Seda, kuhu ja kui palju märke üles pannakse, ei osanud Parts veel öelda.

«Meil oleks võimalus näiteks ääristada kõik kihelkonnad suure müüriga, nagu on Hiinas, aga võime ka silte üksteise kõrvale ritta panna,» naljatles minister. Ta lisas, et samuti ei oska ta veel rääkida täpsematest summadest, mis projektile kuluks, sest kõik oleneb eelkõige märkide arvust.

Alles ideetasandil ettepaneku suhtes oli maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus äraootaval seisukohal. Temalegi valmistas projekti juures kõige rohkem muret rahaline pool.

Küsimusele, kui kalliks projekt esmasel vaatlusel minna võiks, vastas maanteeameti juht, et summa võiks olla näiteks viis miljonit krooni. «Selle raha eest saaks aga 10–12 km kruusateele katet,» tõi Sõrmus näite.

Mehe sõnul tuleb aga enne otsuste tegemist korraldada maanteeameti ja majandusministeeriumi vahel arutelu.

«Kõigepealt tahaks teada, kui palju ja milliste teede servadesse märgid lähevad,» andis Sõrmus mõista, et Eesti Rahva Muuseumi eelmisel nädalal välja käidud idee on veel väga värske.

Kaardile vanu piire ei märgita

Küsimusele, kas kihelkonnapiiride tähistamise korral need ka kaardile märgitakse, vastas ASi Regio korrektor ja toimetaja Eda Jagomägi, et kihelkondi nagu maakondi kaardile ei märgita.
«Kihelkondade jaoks on eraldi kaart, sest praeguse haldusjaotusega koos muudaks see asja liiga kirjuks,» selgitas Jagomägi.

Tema sõnul on kihelkondade kaart juba varem Regio atlases ilmunud ja ilmub ka uues atlases, sõltumata sellest, kas nende piirid saavad kunagi maanteede ääres tähistatud või mitte.

Kihelkondade arv


Saaremaa – 13


Hiiumaa – 4


Pärnumaa – 13


Läänemaa – 13


Harjumaa – 13


Viljandimaa – 10


Järvamaa – 8


Tartumaa – 17


Virumaa – 13


Võrumaa – 9


Setumaa – 2


Kokku: 115

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles