Uuele isikutunnistusele kulub miljoneid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See foto on tehtud 28. jaanuaril 2002, mil presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel said esimestena kätte ID-kaardid. Pidulikul sündmusel osalesid ka nende abikaasad Helle Meri ja Ingrid Rüütel.
See foto on tehtud 28. jaanuaril 2002, mil presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel said esimestena kätte ID-kaardid. Pidulikul sündmusel osalesid ka nende abikaasad Helle Meri ja Ingrid Rüütel. Foto: Liis Treimann

Kui riigikogu kodakondsus- ja migratsiooniameti kalli projekti heaks kiidab, võivad huvilised soetada endale varsti uue digitaal­se isikutunnistuse.


Kolmeaastase kehtivusajaga digitaalne dokument koos juurdekuuluvate sertifikaatidega hakkab maksma 250 krooni. Sellel pole inimese fotot ega muid isikuandmeid, mis on tavapärastel dokumentidel. Seega ei asenda ta ID-kaarti.

ID-kaart oli, on ja jääb edasi dokumendiks, millega saab samuti isikusamasust digitaalselt kontrollida ja näiteks interneti teel valimistel hääletada või pangatehinguid teha.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) andmetel kulub digitaalse isikutunnistuse väljaandmisele 18,75 miljonit krooni. Amet loodab optimistlikult, et riigi tuludesse laekuvad 250-kroonised riigilõivud katavad selle väljamineku.

«Arvestuse aluseks on taotluste arv – 75 000 digitaalset isikutunnistust kuni aastani 2010,» seisab eile riigikogu poole teele läinud eelnõu seletuskirjas.

Alates uuest aastast tuleb inimestel 250 krooni välja käia ka ID-kaardi eest, sest rahahädas valitsus tõstab selle väljastamise hinda 100 krooni võrra.

«Riigil tuleb infotehnoloogia kiire arenguga sammu pidada ning arvestades inimeste huvi e-teenuste vastu, peab digitaalseks isikutuvastuseks leidma lisavõimalusi,» rääkis siseminister Jüri Pihl valitsuse pressikonverentsil.

Pihl põhjendas uue dokumendi vajalikkust ennekõike juhtumitega, kus ID-kaart on kaotsi läinud, kuid inimesel on tarvis kiiresti e-keskkonnas isikut tõendada ja vajalikke toiminguid teha.

«Kui tavakorras saab ID-kaar­di kätte kuni 30 päevaga, siis digitaalne isikutunnistus valmib ootetööna,» märkis minister. Rangelt vabatahtlikku dokumenti väljastatakse taotlejatele KMA klienditeenindusbüroodes kohapeal. Välismaal viibides võib seda taotleda Eesti välisesinduste kaudu.

Muudatus tagab KMA hinnangul inimestele ka kindlama ligipääsu e-teenustele, sest vahel on vaja töötada korraga kahes e-keskkonnas, mis mõlemad eeldavad isikutuvastamist võimaldava dokumendi kasutamist. KMAs käib pressiesindaja Maimo-Lii Paloveeri sõnul praegu projekti kallal tõsine töö.

IT-spetsialist Henrik Roonemaa pidas algatust mõistlikuks. «Paratamatult oleme me kahe-kolme aasta pärast ajas, kus on üha enam vaja end ID-kaardiga tuvastada, sest siis ei pääse ilma ka netipanka. Tulemas on ka digiretseptid,» märkis Roonemaa.

«Piltlikult öeldes, kui sa istud oma ID-kaardi katki või kaotad ära, siis on selline isikutunnistus suhteliselt asendamatu asi,» leidis Roonemaa.

Roonemaa sõnul peaks uus dokument kujutama endast lihtsat kiibiga plastkaarti, mida saab läbi ID-kaardi lugeja tõmmata.

Isikudokumendid



•    isikutunnistus


•    digitaalne isikutunnistus


•    Eesti kodaniku pass


•    diplomaatiline pass


•    meremehe teenistusraamat


•    välismaalase pass


•    ajutine reisidokument


•    pagulase reisidokument


•    meresõidutunnistus


•    tagasipöördumistunnistus


•    juhiluba


allikas: isikut tõendavate dokumentide seadus
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles