Kõrgendikul seisev suursugune, liigendatud fassaadi, kahe hiiglasuure viilu ja kõrge torniga Taagepera härrastemaja on üks Baltimaade juugendarhitektuuri tippe.
Kaunis muinasjutuloss
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
24. juuli 2011, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed teated Taagepera mõisast pärinevad 16. sajandist. Kuni 1674. aastani oli mõis von Rehbinderite valduses, läks seejärel Stackelbergidele, oli aastail 1806–1819 Friedrich Joachim von Oettingeni omanduses ja alates 1819. aastast kuni eestiaegse võõrandamiseni kuulus von Stryckidele.
Pärast vana, 1820. aastal ehitatud peamaja põlemist 1904. aastal tellis mõisa viimane omanik Hugo Ferdinand Bernhard von Stryck arhitekt Otto Wildault justkui ühe lõppeva ajastu auks tohutu, kindluslossi sarnase hoone projekti, mille teoks tegemisel ei hoidnud ta raha ega materjale kokku.
«Aastail 1907–1912 püstitatud mõisa peamaja esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome eeskujudele viitavat suunda ja oma 40-meetrise torniga meenutab mõneti keskaegset linnust.
Ebasümmeetrilise liigendatud kuju ja eri kõrguses osade, eelkõige kolmnurksete viilude abil on saavutatud väga elav maaliline üldilme, Muidugi aitab sellele kaasa ka dekoratiivne materjalikäsitlus,» tutvustab kunstiteadlane Ants Hein.
Ehitise sokkel on laotud lõhestatud maakividest ja ulatub nurkadel poole akna kõrguseni, ülejäänud seinapinda katab pritskrohv. Aknasillustes, torni ülaosa ja sissepääsu kujunduses on kasutatud graniiti. Maja katus oli algselt laotud kiltkivist, nüüd on see asendatud tsinkplekiga.
«Ruumide planeering on ebasümmeetriline, osaliselt koridorsüsteemis. Kesksemad neist – võlvitud trepihall, kaminasaal, parunipere toad jms – asusid allkorrusel. Kuigi enamik ruume on aja jooksul kaotanud oma keskaegse ilme, on hoones säilinud palju stiilset tisleritööd (siseuksed ja seinapaneelid) ning kaks kaminat,» märgib Hein. Muide, eesrindliku mõisnikuna ehitas parun von Stryck lossi soojustamiseks keskküttesüsteemi.
1922. aastast kuni aastatuhande vahetuseni oli majas sanatoorium ja ravila, kuid pärast põhjalikku renoveerimist tegutseb Taagepera lossis nüüd kuni sada külalist mahutav hotell ja restoran.
Romantiline mõisamiljöö hubase härrastemaja ja kenasti kujundatud pargiga lausa kutsuvad noorpaare pulmi pidama.
Lossis on kõik tingimused konverentside ja kokkutulekute korraldamiseks, paiga võlu on samuti avastanud looduse nautijad ja jahiturismi harrastajad, aga siia tullakse ka lihtsalt uudistama või restorani kohvi ja kooki maitsma, lõunat sööma.