Julgeolekuekspert: Skandinaavias suurenev vägivaldsus läheneb ka meile

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra pealinn pärast pommirünnakut.
Norra pealinn pärast pommirünnakut. Foto: SCANPIX

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erki Koort ütles Kuku raadio saates «Välismääraja» Norra sündmusi kommenteerides, et Skandinaavias suurenenud vägivaldsus läheneb ka Eestile.

«Peamine järeldus on see, et ega üksiku hullu eest ei kaitse kahjuks mitte miski ja ükski süsteemne tegevus ka riigi õiguskaitseorganite poolt ei taga seda, et kuskilt ei ilmu välja mingi hull, kes sellise väga võika teo toime paneb,» vastas Koort saatejuhi küsimusele, mis võiksid olla peamised õppetunnid Norras toimunust.

«Samas kui me vaatame neid Soome koolitulistamisi, terroriakti, mis Stockholmis möödunud aastal toime pandi ja nüüd Norra juhtumit, siis see vägivaldsus on Skandinaaviasse olulisel määral sisse murdnud ja tegelikult lähenenud ka meile,» tõdes Koort.

«Oluline õppetund, millest on ka varem siin-seal räägitud, on see, et mida kiirem on internet, seda kiirem on kuritegu,» lisas Koort ja märkis, et internetis aega veetvad noored võivad olla kaotanud sideme ühiskonnaga  ega saa enam aru, mis on arvutimäng ja mis reaalsus.

Julgeolekuekspert tõi välja, et Eestis on inimese arvuti IP-aadressi kindlaks tegemine ametlikult jälitustoiming, mis tähendab, et selle läbiviimine nõuab aega ning kulutab väärtuslikke tunde. «Isikut ei pruugita enne tabada, kui ta oma internetti riputatud hoiatuse teoks teeb,» tõi Koort välja ühe võimaliku mõtlemiskoha Eesti jaoks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles