Kuigi sajad Läti elanikud on vahetanud latid eurodeks ja dollariteks, kinnitas Läti peaminister, et usalduse kaotamiseks lattide vastu pole tema kaasmaalastel põhjust.
Läti peaminister lõi tagasi hirmu lati devalveerimise eest
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
22. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti peaminister Ivars Godmanis ütles eilsel Balti valitsusjuhtide ühispressikonverentsil Tartus, et Läti keskpangal on piisavalt reserve, mistõttu kartusel, et latti võiks lähiajal oodata devalveerimine, ei ole alust.
«Selliseid kuulujutte on ka varem aeg-ajalt olnud,» tõdes Godmanis, «ja oli ka nüüd, kui meil olid nelja päeva pikkused pühad.»
Teisipäeval tähistas Läti nimelt iseseisvuspäeva.
TV külvab paanikat
Godmanis möönis, et mõningane usalduse õõnestumine lati suhtes, mille elavaks näiteks on pikad järjekorrad valuutavahetuspunktides, võib olla tingitud tõsiasjast, et valitsus oli selle kuu algul sunnitud tõttama appi Parexi pangale, mis on Lätis suuruselt teine.
Läti valitsus omandas Parexis 51-protsendilise enamusosaluse ning süstis sellesse 200 miljonit latti ehk 284 miljonit eurot, et panka pinnal hoida. Godmanis avaldas lootust, et sedasi on riik saanud lisavõimalusi finantsprobleemidega toimetulekuks.
Samuti oletas Godmanis, et venekeelse elanikkonna kartusi lati püsimise suhtes on kütnud Venemaa telekanalite uudised, kus viimasel ajal on devalveerimine sageli jutuks olnud.
Täpselt aasta tagasi tekitasid Eestis valuutapaanika venekeelsed veebisaidid, mis levitasid nädalavahetuse eel teateid Eesti krooni devalveerimisest. Venekeelsed elanikud tormasid seepeale kroone eurodeks ja dollariteks vahetama.
«Aga tõsiselt rääkides,» ütles Godmanis spekulatsioonide ja oletuste lõpetamiseks, «meil on piisavalt reserve.»
Ometigi teatas maailma suurim teabeagentuur AP üleeile, et Läti keskpank on pidanud rahvusvahelistel valuutaturgudel tegema euro kursiga seotud lati toetuseks tugioste.
Samuti on tõsiasi, et majandusraskustega silmitsi sattunud Läti on alustanud võimaliku suurkriisi ennetamiseks läbirääkimisi nii Rahvusvahelise Valuutafondi kui ka Euroopa Komisjoniga. Probleem seisneb selles, et kolmandas kvartalis tabas Läti majandust euroliidu kõige järsem, 4,2-protsendiline langus.
Godmanis kinnitas eile Tartus, et Läti otsib oma reservidele vaid lisatoetust, ning lisas, et jutt ei käi mingil juhul «miljarditest ja miljarditest».
Seni on ainsa euroliidu liikmena IMFilt, Euroopa Liidult ja Maailmapangalt abi otsinud Ungari, kes sai toetuseks ligi kümme miljardit eurot.
Nädal tagasi võttis Läti seim vastu tuleva aasta riigieelarve, kus puudujääk moodustab poolteist protsenti riigi kogutoodangust. See on siiski kaks korda väiksem, kui on lubatud euroliidu liikmesmaadele Maastrichti kriteeriumide järgi.
Plaanitud miinus
Eelarve defitsiidist lähtudes märkis Läti valitsusjuht Godmanis, et järgmisel aastal kahaneb riigi sesemajanduse kogutoodang tänavusega võrreldes protsendi võrra.
«Niisiis prognoosime, et läheme miinusesse,» lausus Godmanis. «Sellegipoolest oleme kokku leppinud, et korrigeerime eelarvet veebruari keskel – mille vajadusse ma siiski ei usu –, kui majandusolukord ei parane.»
Läti valitsusjuht nimetas riigi lähiaja peamise kolme ülesandena tagada finantssüsteemi stabiilsus, garanteerida pangahoiused nagu Eestis ning teha pankadesse rahasüst juhul, kui selleks peaks vajadus tekkima.
Godmanis avaldas rahulolu, et raha väljavool Läti pankadest on viimasel nädalal jäänud järjest väiksemaks. Kuigi see aitab pankade olukorda stabiliseerida, seab see tema sõnul siiski tõsiseid piiranguid Läti finantsvõimalustele.