Riigi ja relvatarnija tüli lahendamine jätkub detsembris

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Granaat.
Granaat. Foto: Kalev Lilleorg / SL Õhtuleht.

Tallinna ringkonnakohus võtab riigikohtust tagasi saadetud relvatarnija OÜ Baltic Armaments ja justiitsministeeriumi rahatüli arutusele 3. detsembril.


Oktoobri lõpus leidis riigikohus, et Tallinna ringkonnakohtus justiitsministeeriumi kasuks langetatud otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ning materiaalõiguse normide väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tühistada.

Märtsi lõpus andis ringkonnakohus õiguse justiitsministeeriumile ja mõistis Baltic Armamentsilt välja leppetrahvi 155 822 krooni ja 80 senti ning viivist 35 068 krooni.

2003. aasta juulis sõlmis justiitsministeerium relvade ostmiseks osaühinguga müügilepingu, mille järgi kohustus firma andma tähtaegadeks üle 77 kumminuia, 50 teleskoopnuia, 30 gaasiballooni, 15 gaasigranaati, 30 heligranaati, 15 suitsugranaati ja 13 pumppüssi.

Baltic Armaments andis riigile tähtajaks üle üksnes külmrelvad ja gaasirelvad ning pürotehnika hilinemisega sama aasta novembris. Samal ajal ei suutnud Baltic Armaments hankida lubatud pumppüsse.

Kuna Baltic Armaments ei täitnud lepingut, nõudis riik kohtus firmalt leppetrahvi.

Baltic Armamentsil tekkis probleem relvatarnetega, kuna firma ei suutnud õigel ajal saada pürotehnika ja tulirelvade tarnimiseks vajalikke lõppkasutaja sertifikaate.

Baltic Armamentsi hinnangul oli sertifikaatide probleemis süüdi riik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles