Postimees.ee ootab inimeste meenutusi teemal «Minu aasta 1991». Alljärgnev on Ilmar Pihlaku mälestus.
«Minu aasta 1991»: kolm episoodi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1991.aasta 13. augustil sõitsin komandeeringusse Soome. Pärast kodust lõunasööki oli laeva minemiseni veel paar tundi aega. Telekat näppides sattusin Kesktelevisiooni vestlussaatele, kus saatejuht küsitles Nõukogude Liidu tuntud marssaleid ja sõjatööstuse juhte. Kõik süüdistasid president Mihhail Gorbatšovi riigi lammutamises. See saade tõendas peatset presidendi kukutamise plaani ja pidi olema teada nii presidendil kui ka tema abil Anatoli Tsernjajevi meeskonnal.
Helsingis sattusin õhtuti ja varajastel hommikutundidel kuulama raadiot pikalaine alas. Ajavahemikul 14.-18. august oli hästi kuuldav Eesti internatside saatja Keilast. Saadetes esitatavad süüdistused istuva presidendi aadressil näitasid, et saate tegijad pidid olema kindlad oma peatses võidus. ( See on küll mõnevõrra tagantjärele tarkus ).
20. augustil kuulasin pikalt lainelt Leningradi uudiseid, kust selgus muuseas, et Leningradi ja Sverdlovski sõjaväeringkondade ülemad ei allu kaitseminister Dmitri Jazovi käskudele. Sellest teatest paistis, et riigipöördekatse on läbi kukkumas.
Võrreldes väikeses Eestiga oli Soome ametlik reaktsioon ettevaatlik. Leiti, et kuna välisminister Paavo Väyrynen tunneb rahvusvahelise noorsooliikumise aegadest hästi uut presidendikandidaati Gennadi Janajevit, siis Soomel ei ole midagi karta.