Haridusministeeriumi kinnitusel on vanemate rahakoti paksuse järgi õppetoetuste maksmise eesmärk anda ka kehvemal järjel peredest pärit noortele võimalus saada tasuta kõrgharidust.
Ministeerium: õppetoetuse eesmärk peaks olema aidata vaesemaid
27. juuli 2011, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumis on ettevalmistamisel vajaduspõhine õppetoetuste süsteem, mis tähendab, et toetust ei saa tulevikus enam need, kes hästi õpivad, vaid need, kellel on kehvem majanduslik seis.
Ministeerium kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on hetkel kehtiv tulemustepõhine süsteem pigem stipendiumite kui õppetoetuste süsteem. Vajaduspõhise süsteemi eesmärk aga oleks anda võimalus kõrghariduse omandamiseks ka vaesemast perest lastele.
«Kui me võtame kehvemal järjel perest lapse, kes on olnud piisavalt andekas, et saada kõrgkooli, kuid tema perel ei jätku vahendeid õppimisega seotud kulude katmiseks, siis ei jäägi tal muud üle kui töötada, mille tagajärjel võivad õpingud katkeda või venida,» selgitas Laidmets.
Praeguse kava kohaselt saab õppetoetuse määramisel edaspidi otsustavaks tudengi vanemate kuusissetulek ja pereliikmete arv. Andmed sissetulekute kohta on olemas maksu- ja tolliametis, analoogselt kasutatakse neid näiteks ka toimetulekutoetuse määramisel. «Lõplik rakendamismehhanism on veel kokkuleppimisel,» märkis Laidmets.
Samuti on tema sõnul veel lõplikult määramata, kui suur saab olema vanemate sissetulekute alampiir, millest alates hakkab üliõpilane toetust saama, kuid varasemalt on Laidmetsa sõnul juttu olnud alampalga suurusest summast leibkonna liikme kohta.
Ka ei ole veel kindel, kui suur hakkab õppetoetus üldse olema, kuid Laidmets kinnitusel peaks see olema siiski oluliselt suurem kui praegune stipendium ning arvestuste aluseks on seni olnud suurusjärk vähemalt 128 eurot.
«Peab tähele panema, et kõrghariduse omandamine on siiski nii avalik kui ka erahüve, kuna reeglina loob kõrgharidus paremad võimalused elus hakkamasaamiseks ja tagab parema sissetuleku. Seetõttu on enamasti õppetoetuste süsteem kombineeritud ka õppelaenude süsteemiga, mida hiljem hakatakse tagasi maksma,» rääkis Laidmets.
Õppelaenusüsteem jääb tema kinnitusel kehtima. «Loomulikult eeldame ka seda, et paremal järjel pered suudavad tagada võimaluse oma järeltulijatel täiskoormusel õppida.»
Praegu näeb valitsuse tegevusprogramm ette, et vajaduspõhine süsteem rakenduks koos kõrgharidusreformi teiste komponentidega hiljemalt aastaks 2015.
Lisaks on Laidmetsa sõnul ette nähtud ka stipendiumid edukamatele prioriteetses valdkondades õppijatele, kuid need käivituvad tema sõnul ilmselt hiljem. «Kontseptsiooni rakendamine on seni pidurdunud riigieelarve võimaluste taha,» nentis ta.