Ukrainas Tšernobõli tuumakatastroofi järel saastunud tsoonis elavate väljasuremisohus Prževalski hobuste arv väheneb, kuna salakütid tapavad neid liha saamiseks.
Tšernobõli salakütid jahivad ohustatud metshobuseid
28. juuli 2011, 00:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul kütitakse loomi praegu kiiremini, kui need paljuneda jõuavad, vahendab BBC News.
Looduskaitse all olevad metshobused lasti saastunud tsooni aastatel 1998 ja 1999, et nad suurendaksid piirkonna liigilist mitmekesisust. Hobused pärinesid kohalikust loomaaiast ja liigi kaitsmiseks loodud kaitsealalt.
USAs asuva South Carolina ülikooli teadur Tim Mousseau, kes tsoonis vähemalt kaks korda aastas välitöödel käib, ütleb, et hobuste kari on viimastel aastatel kahanenud.
«Ukraina selles osas on paljud inimesed väga vaesed,» ütles Mousseau. «Seega on ligipääs kergesti kättesaadavale hobuseliha varule inimeste jaoks ahvatlev.»
Kohaliku teadlase Sergiy Paskevytši väitel tulevad salakütid aga kaugemalt ja veavad liha endaga kaasa, et see edasi müüa. Tema andmeil elab tsoonis praegu 30-40 hobust, mida on tunduvalt vähem kui 2003. aastal, mil neid oli 65.
Paskevytš pakkus välja, et hobuste arv väheneb huntide või haiguste tõttu, kuigi inimeste kätetööd ta siiski ei välistanud.
Tšernobõli Ökoloogiakeskuse bioloog Igor Tšizhevsky kinnitas, et Ukraina uurijad on leidnud mitmeid salaküttide poolt tapetud hobuste korjuseid, kuid nende praegust arvu on raske hinnata, sest viimasel kolmel aastal pole loomi loendatud.
Paskevytši hinnangul tuleks tsooni luua kaitseala ja uurimiskeskus ning tuua sinna teadlasi, kes uuriksid kiirguse mõju kohalikule loodusele. «Aga praegu pole keelutsoon kaitseala ja teadlasi, kel oleks piirkonna uurimiseks teadmisi ja võimalusi, peaaegu pole,» ütles ta. «Praeguses olukorras... on Prževalski hobuse tulevik väga segane.»
Prževalski hobune on viimane tänaseni püsinud ulukhobuse liik, kes küll 1960. aastatel loodusest hävis, kuid keda tänu kasvandustes ja loomaaedades peetud isenditele on alates 1990. aastatest loodusesse tagasi viidud.