Maavalla koja vanema Ahto Kaasik usub, et eestlase hing on vaba ega kuulu ühelegi jumalale ning meie rahva põline omausk on maausk.
Maausuline: eestlase hing on vaba ega kuulu ühelegi jumalale
28. juuli 2011, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maausu sisulisi järgijaid on meie rahva hulgas väga palju ning ilmselt kasvab poolehoidjate arv veelgi,» ütles Kaasik Postimees.ee´le. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas eelmisel aastal korraldatud usu-uuringus määratles end tema väitel maausulise usutunnistuse järgijana 51 protsenti vastanuist. Korduvad uuringud on näidanud, et ligikaudu 65% eestlastest usub maausuliste esivanemate kombel, et puudel on hing.
Kas Postimees.ee möödunud nädalane gallup näitas, et lehelugejaile tundus erinevatest uskudest sümpaatseim just maausk. Seda pooldas 45,4 protsenti vastanuist, 22,6 protsenti nimetas sümpaatseimana luterlust ja 13,4 protsenti budismi.
«Maausk lahutamatu osa meie keelest, kultuurist ja isegi maastikust. Me kasutame iga päev maausulist sõnavara ja mõttekäike, järgime maausulisi tavasid ning paljud meist järgivad maausulisi põhimõtteid suhetes teiste inimeste ja keskkonnaga,» rääkis Kaasik.
Sõnad jumal, hing, vägi, püha jpm lähtuvad tema kinnitusel maausulisest sõnavarast ning põlised soovisõnad nagu tere, head aega, jõudu jne kannavad tema sõnul maausulist usku sõna väesse. «Usk inimese sõna- ja vaimuväesse ning üleüldistesse väesidemetesse on maausu üks peamisi põhimõtteid,» märkis Kaasik.
«Meie hiied ja teised looduslikud pühapaigad on looduskaitsealad, kus loodust on kaitstud juba aastatuhandeid. Erinevalt muud usku rahvastest armastame oma kodu ümber puid ning isegi meie kalmistud on puudesalud,» lisas ta.
Samuti on eestlastele Kaasiku sõnul omane maausuline mõõdukas ellusuhtumine, mis ei soosi äärmusi ning on suunatud elumõnu hoidmisele ning elu edasikestmisele. Näiteid selle kohta, kuidas maausk kuulub suuremal või vähemal määral eestlaste igapäevaellu, võib mehe väitel tuua lõputult.
Kaasiku sõnul peavad maausulised hingedepüüdmist ehk mis tahes usulist pööramist kõlvatuks ja isegi inimsusevastaseks ning seetõttu peavad nad ka äärmiselt taunimisväärseks, et Eesti riik rahastab Eesti Kirikute Nõukogu misjonitööd ning peab sõjaväes, politseis ja vanglas palgal kristlikke vaimulikke.
Teoloogiadoktor Jaan Lahe tõstatas Postimehes möödunud nädalal küsimuse, millist kristlust vajab tänapäeva eestlane. Lahe enda hinnangul ei saa kirik tänapäeval olla enam hierarhiline asutus, mille eesotsas seisavad tõemonopoli omavad vaimulikud, kes ütlevad ilmikutele, kuidas «asjad peavad olema», ning ta on veendunud, et kõige sobivam ristiusuvorm eestlasele on nn tänapäevane luterlus.