Eesti demograafiline situatsioon oli mullu Euroopa stabiilseim, sündide ja surmade vahe ning rändesaldo olid peaaegu tasakaalus, elanike arv kasvas vähem kui saja inimese võrra.
Eesti rahvastiku olukord ELi stabiilseim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurostat avaldas täna 2010. aasta Euroopa rahvastikuarvu muutuste statistika. Kui Eesti rahvastikuarv mullu ei muutunud, siis teistes riikides toimusid tormilised rahvastikuprotsessid.
Aastaga kasvas Euroopa Liidu elanikkond 1,4 miljoni ja euroala elanike arv ühe miljoni inimese võrra. Mullusega võrreldes elab rohkem inimesi 20 Euroopa Liidu riigis, elanikkkond vähenes seitsmes. 1. jaanuaril 2011 elas Euroopa Liidus 502.5 miljonit inimest.
Suhtarvuna kasvas elanikkond enim Luksemburg (kasv 19 inimest 1000 elaniku kohta), Rootsi ja Malta (kaheksa), Belgia ning Suurbritannia (seitse inimest 1000 elaniku kohta). Mullu vähenes elanikkond kõige rohkem Leedus (26 inimest 1000 elaniku kohta) ja Lätis ning Bulgaarias (kaheksa inimest 1000 elaniku kohta).
Mullu registreeriti Euroopa Liidus 5,4 miljonit sündi ning 4,8 miljonit surma. Kõrgeima sündimusega riigid olid Iirima, Suurbritannia, Prantsusmaa, Küpros ja Rootsi. Euroopa Liidu väiksema sündimusega riigid olid Saksamaa, Läti, Ungari, Itaalia, Austria, Portugal ja Malta.
Kõrgeim loomulik iive (sündide ja surmade vahe) oli Iirimaal, Küprosel, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Suurbritannias. Suremus ületas sündimust Lätis, Bulgaarias, Ungaris, Saksamaal ja Rumeenias.
60 protsenti Euroopa Liidu elanikkonna kasvust tuli migratsioonist, peamised sihtriigid olid Luksemburg, Malta, Rootsi, Itaalia ja Belgia. Leedust ja Iirimaalt lahkuti kõige enam, vastavalt siis 24 ja kaheksa inimest 1000 elaniku kohta.