Vanglas viibivate inimeste arv on viimase viie aastaga vähenenud ligi tuhande võrra, varasemast vähem on kinnipidamisasutustes nii eeluurimis-ja kohtualuseid kui ka süüdimõistetud kurjategijaid, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Viie aastaga on vangide arv vähenenud 1000 võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 300 võrra on vähenenud eeluurimis- ja kohtualuste arv, kes vanglas oma kohtuotsust ootavad, mullu oli neid 744. Süüdimõistetute üldarv on selle ajaga vähenenud rohkem kui 600 võrra, mullu ootas karistusaja lõppu ja vabanemist 2649 isikut.
Suurim vangide arvu vähenemine tuli 2006. ja 2007. aasta võrdluses, aastaga langes vanglas viibivate isikute arv 4310-lt 3456 inimeseni.
Viie aasta jooksul on kasvanud vanglates viibivate süüdimõistetud naiste arv – viie aasta eest oli neid 137, kuid viimasel kahel aastal on nende arv püsinud 150. 2007. aastal oli Eesti vanglates viimaste aastate lõikes kõige vähem naissoost kinnipeetavaid, 103.
Rohkem kui 300 võrra on viie aastaga vähenenud vangimõistetud eestlaste arv. Alaealisi süüdimõistetud on vanglates pea kaks korda vähem kui viie aasta eest, mullui 23, viie aasta eest 41. Ainsa vanusegrupina on kasvanud viiekümnendates eluaastates ning üle kuuekümneaastaste süüdimõistetute arv. Nendes vanusegruppides vange on 25 võrra rohkem kui viis aastat tagasi.
Pikkade, 15-30 aasta pikkuste vanglakaristuste arv on kasvanud. Viis aastaid tagasi oli nii pika kinnipidamisajaga kurjategijaid 97, mullu 117. 33 eluaegse vangi asemel on Eesti vanglates nüüd 37 eluks ajaks vangi mõistetud kurjategijat.