Eesti ehitusmehed kasvatavad Soomes järve kaldal parte

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ehitajad Soomes Ruokolahti lähedal. Andres Võlli.
Eesti ehitajad Soomes Ruokolahti lähedal. Andres Võlli. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kümmekonna kilomeetri kaugusel Venemaa piirist avaneb ajakirjanik Nils Niitrale ja piltnik Mihkel Maripuule saunaterrassilt vägev vaade Soome suurima, Saimaa järve peegelsiledale pinnale. Kaks romantikut, kes õhtuti terrassilt päikeseloojangul ja oma partidel silma peal hoiavad, on aga eesti ehitusmehed Mihkel Vaap ja Andres Võlli.

Näe, vaata, kuidas tulevad kohe lähemale, ütleb Vaap saiapakiga krõbistades. Kahe pardi lestad teevad mõned jõulised tõmbed ja kaldal nad ongi. «See siin on meie pere, toitsime neid juba siis, kui nad veel tibud olid,» lisab Võlli. «Eelmisel aastal käisid meil siin mööda õue sabas.»

Võlli on saunast ülespoole mäenõlvale jäävat maja ehitanud juba kaks aastat ja nüüd ollakse otsapidi sisetööde kallal. Hiljaaegu tuli Vaap talle appi sisetöid tegema.

Esimest korda elus teeb ajakirjanik intervjuud ilma riieteta, vaid saunalina ümber tõmmatud. Võtsin just leili ja lippasin siis järve, mis läheb kiiresti sügavaks, aga põhi ei ole mudane nagu meil, Eestis. See on graniidist nagu paljud teisedki asjad. Kaljusse maja ehitamiseks tuleb kõigepealt midagi õhku lasta.

Kellele te seda maja siin ehitate?

Vaap: Töö tellija on soomlane, aga ta tahab selle venelastele maha müüa. Maad müüakse siin ainult soomlastele ja kahe aasta jooksul alates kasutusloa andmisest ei tohi maja välismaalasele edasi müüa. Pärast seda lähebki maja ilmselt venelasele.

Võlli: Venelased on nõus ostma igasuguse hinnaga, peaasi, et oleks järve ääres. Nii näiteks osteti kahe miljoni euroga maja, mille eest soomlane maksaks 500 000 – 600 000 eurot.

Kas teil on mõlemal kodus pere?

Vaap: Naised ja lapsed, minul on kolm last. Mina olen siin käinud eelmisest aastast, enne tegutsesin Rootsis.

Võlli: Mina tulin Soome tööle juba 1993. aastal, siis veel oli siin vähe eestlasi, ehitajatest rääkimata.

Kas siis pere on kõik need aastad vastu pidanud?

Võlli: Ei, praegu mul on teine naine. Eks see esimene pere Soomes-käimise nahka läkski.

Nii et peab ikka paika küll see jutt, et meeste välismaa-elu paneb pere löögi alla?

Võlli: Muidugi peab. Näiteks just eelmisel nädalal läks lõhki pere, kes on olnud abielus üle kümne aasta.

Vaap: Mina olen siin vähem käinud ja ikka sama pere, lapsed on ka veel väikesed. Oleks suuremad, siis võib-olla tekiks probleeme... Oma maja on Eestis ja kõik on nii värske praegu. Ja ­ausalt öeldes mulle soome naised ei meeldi ja ega nad ausalt öeldes ei taha eesti mehi ka.

Võlli: Asi ei ole selles, et nemad ei taha meid, vaid ikka pigem selles, et meie ei taha neid!

See siin on vist Soomes ehitava eestlase jaoks juba ideaalne objekt, aga milline see kõige hullem variant on? Kas see, kui Helsingi ühetoalisse korterisse on majutatud riita kümme eesti ehitajat?

Vaap: Mina olin seal kesklinnas. Viis meest oli kahetoalises. Peldik ja dušš on ühes ruumis, aga hommikul kell seitse peavad kõik juba tööl olema.

Võlli: Helsingis on üür tohutu kõrge ja mida rohkem riitasid ühes toas, seda vähem maksad.

Kas peab paika, et osa eestlasi orjab ehitustel 15 tundi ööpäevas?

Võlli: See 15 tunni jutt on jama. Inimene ei jõua üle kümne tunni järjest tööd teha. Need 15 tunni mehed on lihtsalt töötundide kogujad. Olen ise teinud kolm päeva jutti 14 tundi päevas ja olin laip.

Vaap: Mõte enam sellisel juhul ei tööta ja vaatad, et saaks kuidagi üle nurga ära panna.

Mõni mees ütleb, et on ikka maru hea: käin seal Soomes paar nädalat ära, siis lähen koju ja kõik on jälle värske. Naine õitseb ja särab nagu lilleke... Või on hoopis nii, et naist tabab mehe saabudes neuroos? Ja kust need peresuhte- jamad ikkagi alguse saavad, kas pigem kodustest naistest või välismaal rabavatest meestest?

Võlli: Hädad saavad alguse sellest, et koju jõudes mehed suurema osa ajast joovad.

Nii et probleem polegi siis niivõrd selles, mida see mees siin Soomes teeb, vaid selles, mida ta teeb kodus?

Võlli: Jah, ongi.

Vaap: Kindlasti on mure nende nooremate tulijatega, kes ei ole jõudnud veel oma sarvi maha joosta. Helsingis on neil ööklubid, narkootikumid ja vene naised.

Võlli: Mina ei taha niimoodi elada.

Vaap: Eks palju oleneb ka sellest, milline on inimese kodu, kas ta elab Eestis korteris või tal on oma maja. Mina lähen koju ja hakkan seal samamoodi tööle, et teha tasa kahe nädala jooksul tegemata jäänud asjad. Hea küll, esimese päeva magan ja müran veidi lastega.

Kuidas see töörežiim Soomes ehitavatel eestlastel on?

Vaap: Oleneb objektist. No ikka kaks-kolm nädalat järjest, siis tahaks koju. Üle kolme nädala tunned juba, et...

Võlli: ...no siis hakkab mõni mees juba siin pidu panema ja vene naisi otsima.

Vaap: Minul on üks sõber, kes käib juba viis aastat Helsingis tööl ja tema läheb igal nädalavahetusel koju Tartusse. Kui ma tean, et ülehomme on minek, siis olen juba mõtetega kodus.

Võlli: Mina tahan vast oktoobrini Soomes töötada ja siis kevadeni kodus puhata. Perega on plaanis väljasõidud ja...

Kas te Eestis ka veel ehitate?

Võlli: Mul on seal kindlad objektid, millega tegelen. Igasugust tööd ei võta ja minul on oma hind.

Vaap: Siin on maksmise kultuur ikka kindlalt paigas. Kui lähed Eestis mingi suure objekti peale, pead enne leiutama, kas sa ikka saad raha ja kuidas sa saad raha. Siin ma ei pea oma raha taga ajama.

Mul üks sõber sai just hiljaaegu Helsingist külma arve.

Vaap: No ma ei tea. Seal pidi siis jälle olema vahel mingi kuradi eestlane või venelane. Kui ikka tööga ollakse rahul, siis soomlastega tavaliselt probleeme ei teki.

Kuidas siis ikkagi nende ehitajate palkadega lood on?

Vaap: Ma olen aru saanud, et mõni mees tuleb Soome juba kuue või kaheksa euro eest tunnist.

Võlli: Olen kuulnud, et venelased ja poolakad teevad nelja euro eest. Isehakanud ehitajatele makstakse viis kuni kümme eurot. Neil inimestel lihtsalt pole kodus tööd, nad ei oska midagi teha.

Vaap: Need on ikka kõige odavam seltskond.

Aga kui sa oled spetsialist, kellest soomlane ka lugu peab ja kes oskab siin toimetada, mis vahemikku palk jääb?

Vaap: Kui ta töötab Soome firma all, siis on tasu vast alates 15 eurost tund. 10–12 eurot tunnis on selline üldehitustööde keskmine tase.

Võlli: Ma tean üht väga head plaatijat, kes saab tunnis 40 eurot.

Kuidas soomlased ehitustel kolleegidena on?

Vaap: Neil on paha omadus, nad koputavad. Kui lähed 12-minutisele kohvipausile minut ­aega varem, siis jookseb ta ülemusele kaebama. Kadedus on neil hullem kui eestlasel. Kui sul midagi on läinud natuke nihu, siis ei tulegi soomlane seda sulle ütlema, ta läheb kohe kaebama.

Võlli: Aga eks eesti ehitajate maine on siin ka halb, sest eestlased teevad nii palju s...a.

Vaap: Liiga palju on tulnud soss-seppi, kes hakkasid ise ehitajateks.

Loodus korvab inimese praktilisuse

Kui mitte arvestada mõnesid vanu puitkirikuid, ei paista Ida-Soome väikelinnade arhitektuur üllatavat millegagi peale oma praktilisuse. Kõige selle korvab aga siinne võimas loodus ja iseäranis järved, mis vilksavad mööda nii paremalt kui vasakult.

Imatra linnas on inimene pannud veekogude tüünusele ise aga kõvasti vunki juurde. Igal õhtul kell kuus kogunevad turistid sillale, et vaadata, kuidas avatakse elektrijaama tammi lüüsid ja vesi pahiseb hirmsa hooga graniitkuristikku. Kuivanud jõesäng täitub veega minutite jooksul. Kõige selle võimendamiseks tuleb sillale paigutatud kõlaritest muusikat.

Eesti Wikipedia andmetel langeb Imatra kosk üle 18 meetri ja see on ühtlasi Euroopa suurim kosk.
Aga meie veetsime oma õhtu ja öö Soome suurima, Saimaa järve kaldal, mis on võtnud endale ühtlasi meie Peipsi ees Euroopa suuruselt neljanda järve tiitli.

Samas paistab Peipsi kaldalt pigem merena, Saimaa aga tõepoolest järvena. Saimaa ei ole lihtsalt ühtlane suur lomp, vaid metsade, saarekeste ja poolsaarte poolt liigendatud veekogu, mille igalt kaldalt näeb ka teist kallast. Kuna järv on liigendatud, siis on selle osadel erinevad nimed ja kogu seda komplekti nimetatakse ka järvistuks. Saimaa kaldajoone pikkuseks hinnatakse muide 13 700 kilomeetrit, mida on rohkem kui näiteks Kreeka või Brasiilia kaldajoont.

Ainuüksi saari on Saimaa basseinis 14 000. Järv on keskmiselt 17 meetri sügavune ja sellel liiguvad päris suured kaubalaevad. Nii näiteks võis teisipäeva õhtul kaldalt vaadata, kuidas pargas veab tooret Stora Enso puidutööstusele.

Pealekauba ühendab juba 19. sajandil rajatud ja 43 kilomeetrit pikk Saimaa kanal järve ka Soome lahega. Kanalid ühendavad omakorda Saimaa järvistuga veel 120 Soome järve.

Ligi pool Saimaa kanalist kuulub praegu Venemaale, aga venelased on rentinud selle Soomele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles