Eesti inimese turvatunnet mõjutab enim raskete isikuvastaste kuritegude rohkus ning see, kuidas meedia vägivalda kajastab, selgub Sisekaitseakadeemias läbiviidud uuringust.
Uuring: turvatunnet mõjutavad rasked kuriteod ja nende kajastus
4. august 2011, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu autorite hinnangul ei mõjuta vähemalt kergemate vägivallasüütegude kasv kohalike elanike turvatunnet ega kartust langeda kuriteo ohvriks, teatas Sisekaitseakadeemia pressiesindaja. Töös tõdetakse, et Eesti elanikkonna turvalisus on järjepidevalt kasvanud ajal, mil kergemate vägivallasüütegude arv on suurenenud.
«Pigem võib käesoleval ajal olla hirmu allikaks avalik inforuum ning sealt saadud tunnetus, mille alusel kujundatakse sageli põhjendamatuid hoiakuid mingi piirkonna, isikute grupi vms suhtes,» leitakse uuringus.
Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Taburi sõnul toetab uuring ka varasemaid tõdemusi sellest, et inimeste tunnetus turvalisusest toetub enamasti meediast kogetule. «Samuti võib erinevate uuringute põhjal väita, et meie lähipiirkonna arengud näiteks terrorismivastases võitluses ja selle avalik meediapilt mõjutavad Eesti elanike tunnetust turvalisusest oluliselt enam kui muutused kohalikus kuritegevuses,» lisas Tabur.
Uuringu viis läbi magistrant Martin Mõtus Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe magistritöö «Vägivallakuritegevuse dünaamika Eestis 2003 – 2010 ja selle mõju elanike turvatundele» raames.