Iga kuues Eesti kodanik rikub seadust

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ID-kaart on ainus isikut tõendav dokument, mis peab olema igal Eesti kodanikul.
ID-kaart on ainus isikut tõendav dokument, mis peab olema igal Eesti kodanikul. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi ID-kaart on varsti juba kümme aastat ainus kohustuslik isikut tõendav dokument, rikub enam kui 180 000 inimest seadust ning pole endale seda taotlenud.

«Meie andmete kohaselt on Eesti kodanikke, kellel ei ole ID-kaarti, kokku 180 554,» teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ene Vihtla. Ta lisas, et praegu on Eesti kodanikel kehtivaid ID-kaarte kokku 955 103. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 1 149 635 kodanikku.

Vihtla kinnitusel on ID-kaart Eestis kohustuslik isikut tõendav dokument olnud alates 2002. aastast, mil seda välja hakati andma.

61-aastane Kaja muretses endale ID-kaardi alles mõne aasta eest, kui ID-pileti ostnud pealinlastele hakkas kehtima soodushind. «Kui seda bussisundust poleks olnud, siis ma poleks endale ID-kaarti teinud, sest mul olid olemas juhiload ja pass ning kõik asjad sai nendega aetud,» kinnitas ta.

Kui palju on neid kodanikke, kel on küll taskus Eesti pass, aga puudub ID-kaart, politsei- ja piirivalveamet ei tea. «Küll aga saame anda vastupidised andmed - isikuid, kellel on kehtiv ID-kaart, kuid ei ole kehtivat Eesti kodaniku passi, on kokku 179 294,» sõnas pressiesindaja.

Kuigi seaduse kohaselt on ID-kaart alates 15. eluaastast kohustuslik dokument, pole selle mittetaotlemise eest eraldi sanktsioone ette nähtud. Ka ei ole kedagi selle puudumise eest karistatud.

«Kuna riigiasutused ja ettevõtjad eeldavad oma ametlikus kirjavahetuses ja muus asjaajamises ID-kaardi kui kohustusliku dokumendi olemasolu, siis võib selle dokumendi puudumine muuta inimesele vajalikud asjaajamised tülikamaks ja aeganõudvamaks,» rääkis Vihtla. Ta lisas, et ID-kaardi abil saab kiiresti anda vajalikele dokumentidele digitaalallkirja ning erinevates e-keskkondades isikut tuvastada, ka kasutavad paljud teenusepakkujad ID-kaarti kliendikaardina. «Seega tuleb ID-kaart eelkõige inimesele endale kasuks,» toonitas ta.

Väljavõte isikut tõendavate dokumentide seadusest

§ 5. Eesti kodaniku dokumendikohustus

(1) Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.

(2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15-aastasel Eesti kodanikul.

§ 6. Eestis püsivalt elava välismaalase dokumendikohustus

(1) Eestis kehtiva elamisõiguse alusel püsivalt elaval Euroopa Liidu kodanikul peab olema isikutunnistus.

(2) Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles